Maarja kirikus suletud uste taga. Kõige enam aga kardeti saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Kõik aga läks suurepäraselt ja juba oligi aeg suureks eesti I üldlaulupeoks. Laulupeost võtsid osa 45 meeskoori ja mõned pasunakoorid. Kokku oli 822 inimest, 4 pasunakoori ja 42 pillimängijat. Laulupeaost oli kergem osa võtta neil, kes elasid Tartule lähemal. Kaugemal ääremaadel, kus majandus oli kehvem polnud väljavaated just hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja palju pidulised pidid tulema laulupeole jalgsi. Tartusse tulek võttis mitu päeva ja sama oli ka tagasiminekuga. Järelikult võis arvestada nädalaga. Palju inimesed aga olid nõus selle reisi ette võtta, et saada osa I üldlaulupeost. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Suurele lauljate hulgale vaatamata oli laulude ettekandmise tase küllalt
Tunti, et üheks suureks laulukooriks koondunud eestlased olid koos teostamas ja pakkumas kogu rahvale midagi erakordselt sütitavat ja õhutavat Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartule lähemal, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugetel ääremaadel, kus majandus- ja haridusolud olid kehvemad ning laulukultuurgi arenes visalt, polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg. Sellest selgub, et kõige rohkem lauljaid (329) oli
rahvale midagi erakordselt sütitavat ja õhutavat. 8 Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartule lähemal, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugetel ääremaadel, kus majandus- ja haridusolud olid kehvemad ning laulukultuurgi arenes visalt, polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Kehvemal rahval ei jätkunud sõiduks hobuseidki ja paljud pidulised tulid Tartusse jalgsi. Sõiduks Tartusse kulus paljudel mitu päeva, teist niisama palju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku läks kaduma terve nädal või rohkemgi. Kuid rahvas oli valmis sedagi kaotust kandma. Statistika Esimesest üldlaulupeost on säilinud lauljate elukutsete kohta huvitav ja ainulaadne statistika, mille koostas küsitluse teel Fr. R. Kreutzwaldi väimees, gümnaasiumiõpetaja G. Blumberg.
pärast, et neil oli kallis rõngassärk. _ rõngassärk oli sageli rüütlivarustuse kõige hinnalisem ese. _ rüütli hobune pidi suutma kanda täisvarustuses rüütli kogu raskust ja olema rängaks tapluseks spetsiaalselt aretatud ja välja õpetatud. Destrier' id olid suuremad ja tugevamad kui aadlike tavalised ratsahobused ning neid kasutati enamasti ainult võitluses. _ raskeratsavägi oli r a s k e ka sellepärast, et hobuseidki hakati järjest enam turviste ja raudrüüdega kaitsma. Vibukütid * Keskajal tarvitati kolme tüüpi vibusid: lühikest vibu, pikka vibu ja vibupüssi. _ Lühike vibu oli u 90 cm pikk ja see tõmmati pingule vastu rinda ._ Pikk vibu oli 180 cm pikk ja tõmmati vinna kõrva juurest. _ Amb oli selle aja Euroopas peamise tähtsusega laskerelv. 12. sajandi lõpuks olid ratsaammuküttide suured salgad iga vürsti kõige kardetumateks ja tõhusamateks sõjajõududeks
annaabi.ee 
