Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid Ksenia Ivanova, ÄMM15 1) Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks, nagu abielulahutus, abort, enesetapp ja halastussurm. 2) Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia,
Mida kujutab endast seisuste ühiskond? Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis.
Nii ka riigi puhul: tnapeval lhtume me ldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelkige valitsemise eesmrkide, prioriteetide mratlemises. Kui see on tehtud, tuleb vastata ksimusele, kuidas neid eesmrke saavutada. Poliitiline eesmrgikompetents sisaldab aga endas lisaks faktiteadmisele olulise komponendina ka teadmist ldaktsepteeritavatest vrtushinnangutest (eesmrgi pstitamine sltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks vi halvaks). Tnapeva demokraatlikes hiskondades eeldatakse, et kigil hiskonnaliikmeil on poliitiliselt piisavalt vimekust viimast laadi kompetentsiks (kik oskavad elda, kas see vi teine eesmrk on hea vi halb, eelistatud vi vhem eelistatud, ilma et selleks peaks olema ekspert konkreetses valdkonnas). Platoni ksitluse kohaselt paistab aga too spetsiifiline poliitiline kompetents, mida hiskonna intellektuaalne eliit omab ja mis annab sellele eliidile igustatud pretensiooni vimule, hlmavat endasse mlemat nii
staatus Koraanis ning milline tänapäeval. Töö autor olles tõstatanud neli uurimisküsimust, püstitas hüpoteesi. Hüpoteesiks toodi, et islam on kui šovinistlik usk, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Teema fokusseeris autor teemast Šariaat tänapäeval, sest Šariaat tähistab seadusi ja ka käske, mis põhineb enamasti Koraanil. Lisaks teema valikul lähtus autor eelkõige huvist naiste õiguste vastu erinevates ühiskondades. Olles eelneval aastal teinud referaadi Rooma õiguse eestkostest naise üle ehk tutela mulierum’ist, tekkis huvi uurida ka Koraanis käsitletud naise positsiooni. Tihti tänapäeva läähenemaailmas peetakse islamit naiste ahistatuse ja allasurutuse sümboliks per excellence, seega soovis uurida, kas see vastab tõele. Töö on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses osas annab autor ülevaate Koraanist ning teises osas uurib, kuidas on Koraanis käsitletud perekonda
annaabi.ee 
