Park on koduks erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele. Soomaa rahvuspark Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett. Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, kobrastele, ilvestele, huntidele ja pruunkarudele. Sealsed rabad on koduks paljudele haruldastele linnuliikidele: kaljukotkad, must-toonekured, tedred ning metsised. Lisaks võib leida Soomaalt mitmeid haruldasi orhideeliike. Vilsandi rahvuspark Vilsandi on Eesti kõige merelisem rahvuspark. Rahvuspargi põhieesmärgiks on kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada mere- ja rannikumaastikke nende loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Vilsandis
Komodo varaani on selgrootud, linnu ebatavalisi mõõtmeid d ja seostatakse saaregigan imetajad. Nende tismiga: saartel, kus ta võime karjana jahti elutseb, puuduvad pidada on muud röövloomad, kes roomajate seas võiksid hõivata erandlik. Komodo sellist ökoloogilist nišši. varaanid peavad Komodo varaanid jahti domineerivad tänu peamiselt hirvedele, oma mõõtmetele kuid suure osa oma ökosüsteemis. nende toidust moodustavad raiped. Paaritumine algab mai ja augusti vahel. Noored komodo Munad munetakse varaanid on väga septembris. Umbes nõrgad ning 20 muna seepärast peavad hoiustatakse hüljatud elama puudes, et olla rihukanalaste kaitstud kiskjate ja pesadesse või teiste komodo
Suvel ei aita need padjakesed ainult mööda teravaid kive kõndida, vaid kaitsevad irbist ka ülekuumenenud kaljupinnast. Toitumine Piirkondades, kus irbis elab on vähe loomi ning seetõttu suundub lumeleopard jahti pidama üksi. Tema saagiks langevad mägi- ja kaljukitsed, keerdsarvikkitsed ja taarid. Püüab ka jäneseid ning koguni hiiri ja linde. Taarid on kaljukitse sugulased. Talvel ajab ilm irbise madalamal paiknevatele aladele, kus ta peab jahti hirvedele, antiloopidele ja metssigadele. Lumeleopard hiilib vargsi oma ohvrile ligi ning hüppab ootamatult talle turja. Ta on võimeline hüppama 20-30 meetri kaugusele. Nimelt võib leopard hüpata nii, et ta ei lenda õhus mitte otse, vaid suunda muutes keerab natuke vasakule ja kui vaja, siis veel paremale. Irbis teeb seda väga huvitavalt. Ta lööb oma selja ja sabaga justkui laineid ning need lained tõstavad ta õhus kõrgemale ja aitavad muuta hüppe suunda
Teda tunneb ära uhketest "kõrvadest" ja "uhuu" hüüde järgi. Eestis elab neid vähe ja on kaitsealused linnud. Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid selles vööndis. Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okasmetsavööndis elavad inimesed
lemming, uruhiir. Oravad söövad taimi, okaspuude seemneid ja isegi linnumune. Linnud toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Puurindes elavad ainult vähesed putukaliigi, nt massiliselt esinev männivaablane , kelle vastsed toituvad okastest. LOOMASTIK Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid selles vööndis. Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. Click icon to add picture Click icon to add picture LOOMASTIK Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Teda tunneb ära uhketest "kõrvadest" ja "uhuu" hüüde järgi. Eestis elab neid vähe ja on kaitsealused linnud. Click icon to add picture LOOMASTIK
2. Sõralised 2.1. Euroopa punahirv Viimaste loendusandmete põhjal elab Eestis 1950 punahirve ning suurem osa nendest saartel. Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal pole loendatud ühtki hirve. Eesti põhjapoolsemate alade, ka saarte ja Lõuna-Eesti kliima on sellele liigile vastuvõetavam. Eesti hirvepered on sisse toodud Lätist. Suurem asustustihedus on seal, kuhu loomad on 70-ndatel sisse toodud. Hiiumaal hirvedele meeldib. Kui talv on pehme ja hirv saab maapinnalt toitu kätte, siis ta oksatoitu eriti ei söö. Tema lemmikuteks on paakspuu ja kadakas, mustikas, pohl, seened, kanarbik ja rohukõrred. Hirved on erakordselt hea nägemise ja kuulmisega ning seetõttu on nii fotograafidel kui ka jahimeestel neid raske tabada. Nõukogude aja lõpus hoogustunud sarvetrofeede küttimine on vaibunud ning sellega tegeletakse mõistlikkuse piirides. Ka kena foto hirvepullist on omaette trofee.1
ELATUSALAD Traditsioonilisteks elatusaladeks on kalapüük, jaht ja metsakorilus ning põhjapool põhjapõdrakasvatus. Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli gruppidena (5-10 meest) kalatõkete ja võrkude abil, tavaks oli ka talvel jääalune kalastamine. Nelma, omul, muksun, tuur, haug ja ahven on peamised kalad, keda sölkupid püüavad. Jaht põtradele ja hirvedele on andnud sölkuppidele värsket liha ja nahku riiete jaoks. Karusloomade (hallorav, soobel, naarits, põhja pool ka polaarrebane) küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi põhjapõdrakasvatusega, mille nad on üle võtnud ilmselt neenetsitelt ja eenetsitelt. Karjad on neil väikesed,
annaabi.ee 
