Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses, võivad vilistada muusikalis meeloodiaid ja rääkida üksikuid sõnu. Helide selline järeleaimamise võime näitab lindude peaaju poolkerade kõrget arengut. Mõned asjaarmastajad arvavad, et lindude laul on mõnel määral seotud ümbritseva keskkonna helidega, mis mõjuvad lindudele omapäraste ärritajatena
On kadunud ära kontakt tegeliku eluga ja tekkinud õpetlase poos. (pidi lööma teist mingi asjandusega, et too reageeriks). Selle taga midagi pole, vaid autoriteed. Teaduses hakkab toimum enesetähtsustamine jne. Sel ajal, kui kirjutas ja elas Swift ei tegeldud väga vb elava teadusega, pigem tardunud. Hoolimata pilgetest, on Swifti peamine idee osutada teaduse võõrandumisele inimtegevuse igapäevastest vajadustest. IV osa- hobustemaa reis. Hihnhimid, mis peaks hobuse hirnumist tähendama. See on irooniline. Hobuste maa on Gulliverile esialgu selliseks lahenduseks. Ta jõuab kusagile, kus ühiskonna asjad on justkui korraldatud ideaalselt. Jõuab nö utoopiasse- õnnemaale. S suhtub utoopiasse skeptisega siiski kõigesse, mida oma teoses kirjeldab. Nendel hobustel, kes oskavad kõnelda ja on tsivilitsatsiooni loonud, on õnnestunud luua palju parem ühiskond, kui on inimestel ükskõik millisel maal, mida Gulliver on külastanud
Kui nüüd kasutada erinevate koduloomade hulka ja otseselt teadmata, mis klassi looma me oleme sellest hulgast välja valinud, siis meetodi TeeHäält tulemus vastab konkreetsele klassile - koer haugub, kass näub jne. Programmeerija ei pea enam ennast vaevama sellise koodi kirjutamisega, et "kui on tegemist Programmeerimise algkursus 89 - 89 koeraga, siis kasuta haukumist muidu kui tegemist on hobusega, siis kasuta hirnumist muidu ..." jne. Mis on kasu objektorienteeritusest? OO keeltes on objektide klassi kirjeldus harilikult eraldatud selle klassi meetodite teostusest. Selline eraldatus on fundamentaalse tähtsusega, sest see võimaldab korraldada klasside taaskasutamist ja vähendada seega tarkvara loomiseks vajalikke jõupingutusi. Kasutajal on vaja vaid tutvuda vaadeldava klassi objektide käitumisega, mis paistab harilikult välja klassi
Igal pärandatud klassil on see meetod üle defineeritud nii, et ta vastaks konkreetse klassi spetsiifikale. Kui nüüd kasutada erinevate koduloomade hulka ja otseselt teadmata, mis klassi looma me oleme sellest hulgast välja valinud, siis meetodi TeeHäält tulemus vastab konkreetsele klassile - koer haugub, kass näub jne. Programmeerija ei pea enam ennast vaevama sellise koodi kirjutamisega, et "kui on tegemist koeraga, siis kasuta haukumist muidu kui tegemist on hobusega, siis kasuta hirnumist muidu ..." jne. Mis on kasu objektorienteeritusest? OO keeltes on objektide klassi kirjeldus harilikult eraldatud selle klassi meetodite teostusest. Selline eraldatus on fundamentaalse tähtsusega, sest see võimaldab korraldada klasside taaskasutamist ja vähendada seega tarkvara loomiseks vajalikke jõupingutusi. Kasutajal on vaja vaid tutvuda vaadeldava klassi objektide käitumisega, mis paistab harilikult välja klassi
oma varjupaika ja keegi ei 635 oska aimatagi, kus me oleme. Nii et -- julgust! Sööge midagi!» Proua Bonacieux sõi masinlikult mõned suutäied ja niisutas huuli klaasis. «No jooge, jooge,» ütles mileedi oma klaasi huultele tõstes, «tehke nagu mina.» Kuid käsi klaasiga peatus õhus, jõudmata suuni: mileedi oli kuulnud teelt nagu kaugelt lähenevat hobuste kappamist. Peaaegu samal hetkel arvas ta kuulvat hobuste hirnumist. Need hääled pühkisid minema ta rõõmu, nii nagu äikesekõmin äratab meeldivast unenäost. Ta kahvatas ja jooksis akna juurde, kuna proua Bonacieux püüdis kogu kehast värisedes üles tõusta, kuid pidi toetuma toolile, et mitte kukkuda. Ei olnud veel midagi näha, kuulda oli ainult üha lähenevat galopimüdinat. «Oh, mu jumal!» ohkas proua Bonacieux. «Mis kõmin see on?» «Need on kas meie sõbrad või vaenlased,» vastas mileedi oma kohutava külmaverelisusega
annaabi.ee 
