Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos
Jah, Dolon on tõtt rääkinud: need kaks suurt hobust on kindlasti kõige kaunimad loomad, keda Trooja müüride all ealeski nähtud! Ah, kui saaks niisuguse saagi oma leeri kaasa viia! Kui suur au see oleks! ,,Mina võtan hobused oma mureks," ütleb Odysseus. ,,Sina võta meestega midagi ette." Diomedes noogutab ja suundub käratult suure telgi poole; samal ajal hiilib Odysseus aediku juurde, leiab sissepääsu ning liigub aeglaselt ja rahulikult hobuste vahel, et need teda märgates hirnuma ega trampima ei hakkaks. Nii jõuab ta Rhesose imetoredate valgete traavlite juurde... ...Samal ajal on Diomedes tunginud traaklaste juurde, kes on vaevalt Trooja laagrisse jõudnud ning magavad homseks ettenähtud lahingu ootuses. Nende õnnetuseks saabusid nad võiduhetkel. Õnnetuseks sellepärast, et võidujoovastusest tingitud enesekindlusest pole nad vaevunud isegi tunnimehi välja panema! Julm Diomedes tõmbab mõõga tupest ja tapab unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest
Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. 4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, - gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus
Enamasti on kirjutatud nii ladusalt, et hetke raamatu käestpanemiseks pole. Vaid raamatud ,,Lendav õunapuu" ja ,,Roosa printsess" oma aeglasema tempoga panevad väiksema lapse keskendumisvõime proovile. Lastele arusaamatuid kõnekujundeid on vähe. Enamasti leiab tekstidest fraseologisme ja võrdlusi nagu ,,õnge minema", ,,ninapidi vedama", ,,tõtt vaatama" (,,Kapiukse kollid"), ,,otsi ära andma", ,,pimeda kätte jääma", ,,viskasid ennast pikali nagu silgud", ,,rontväsinud", ,,hirnuma nagu hobune" (Liisu-sari). Liisu-raamatutes on vanavanemate suu läbi lasteni toodud kõnekäänud: ,,see tüdruk küll ei püsi pütis ega kotis" ja ,,kui keegi on üldse solgisurma surnud, siis polevat see küll õige solk olnud". Võõr- ja erialasõnadest leidsin vaid sõnad ,,positiivne" ja ,,sanitar". Omadussõna ,,võrratu" auto iseloomustamiseks tundub olevat ka rohkem lastevanemate kui 5aastase lapse sõnavarast