vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma provintsiks. Saddam Hussein õigustas seda väitega, et Kuveit olevat ajalooliselt kuulunud Iraagile
Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kuis nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Välispoliitika eesmärgiks oli Versaillesi süsteemi tühistamine ning Suursaksa riigi loomine ja teiste rahvaste vallutamine. 16.Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo, Dikatuurile olid omased julgeolekuametid ja relvastatud politsei.Need näitasid ülese täielikku ustavust Juhile . Kolmanda riigi Suur- saksa hirmuvalitsejaks sai SS see oli sõjaväestatud kaitsemalev, kes esialgu pidid toimima kui Hitleri ihukaitsevägi. SS- le allus riiklik kaitsepolitsei Gestapo . 17.Millised muudatused toimusid majanduse arengus Natsid tulid võimule saksa majanduskriisi ajal. Kogu riigil oli üks ja ainus eesmärk Suurendada riigi sõjalist võimsust . Võeti laenu suurtöösturitelt, kehtesati plaanimajandus , rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks ehitati kiirteid
avastustest. Tulemuseks olid näidendid, nagu ,,Brutus", ning esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö ,,Filosoofilised kirjad", mis vallandas Prantsusmaal skandaali. Hiljem avaldas filosoofilisi ja ajaloolisi töid, kiites Newtoni teaduslikke vaateid. Mõne aja pärast tema olukord kõrgemates sfäärides paranes, mees valiti ka Prantsuse Akadeemiasse. Kogus kuulsust välismaal ning Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta oma õukonda. Friedrich osutus aga hirmuvalitsejaks ning soovimata kauem osa võtta 'valgustatud' näitemängust, lahkus Voltaire keisri õukonnast. Kolis Sveitsi, kus jätkas oma võitlust tagurlusega. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistidest mõjutatuna uskus ta Jumala olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse kehastusena, kuid kirikut kui institutsiooni nägi pigem vaimupimeduse levitajana. Voltaire'i
Seianuse käes, oli sisuliselt keisri parem käsi. Seianus oli kurikuulus seepärast et ta ajas väga juudivaenulikku poliitikat, tema ässitamisel viidi läbi palju aktsioone, kuid hiljem Tiberius sattus temaga konflikti, süüdistas Seianust usalduse kuritarvitamisel, kahtlustas teda vandenõus ning lasi Seianuse hukata. Mees kes pärast teda võimule tuleb on Caligula. Caligula valitses aastatel 37-41pKr, ta oli üks Rooma ajaloo negatiivseima märgiga valitseja. Teda peetakse türanniks ja hirmuvalitsejaks. Ta valitses küll lühikest aega aga selle aja jooksul on ta läinud ajalukku kui keiser, kes koostas proskriptsioone, rikastus selle arvelt jne. Teda peeti roomlaste poolt vaimuhaigeks, ta nõudis juba oma eluajal, et teda tuleb austada kui jumalat. Caligula viis sisse oma õukonnas igasugu idamaiseid tseremooniaid, lasi enese ees silmi langetada jne. Kui juba Seianus oli juutide vastane, siis Caligula nõuab seda, et Jeruusalemma templisse püstitataks tema hiigelsuur kuju
annaabi.ee 
