Minust sai kirjanik. Looming (1) · Kõik tema loomeviljad (11 proosaraamatut ja 7 luulekogu) ilmusid paguluses ning jõudsid Eestisse vaevaliselt ja hilinemisega. · Teemad: Teine maailmasõda, pagulaselu, metsavendlus, armastus, piin ja valu. · Peamine oli rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. · Ta on eriti pikalt ja üksiksasjalikult kirjeldanud selle ajajärgu piinamisi ja hirmutegusid. Looming (2) · Arved Viirlaid on pidanud luuletamist naudinguks, proosas kirjutamist aga raskeks tööks. · Vormiliselt küljest on ta ebaühtlane. · Viirlaidu on võrreldud Hemingwayga. 7 luulekogu · On avaldanud 7 luulekogu: · "Hulkuri evangeelium" (1948) · "Üks suveõhtune naeratus" (1949) · "Jäätunud peegel" (1962) · "Hõllalaulud" (1967) · "Käsikäes" (1978) · "Igaviku silmapilgutus" (1982) · "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid
kaasaelamisega. Viirlaidu iseloomustab hea sündmustiku arendamise oskus : Taavi suhted oma naise ja noorusarmastusega, ebaõnnestunud põgenemiskatsed välismaale, NKVD eest põgenemine, vangilangemine, vanglakoledused ning metsavendlus on esitatud hoogsa põnevikuna Autor loob üksikasjaliku pildi ajajärgu oludest, ta näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Põhjalikult ning lugejat proovilepanevalt kujutab Viirlaid NKVD hirmutegusid. Romaani aateline peategelane Taavi Raudoja, kes lunastab võitluskaaslaste vabaduse oma poja elu hinnaga, on sõtta kistud väikerahva saatuse võrdkuju. On avaldanud 7 luulekogu: "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid: "Tormiaastad" ; (1949, Eesti kujutamine rinde lähenemisel)
arvestada. Viibinud küll sündmuste keskel, ei sobi ta nende inimeste must-valgesse mõttemalli, kes näevad ainult natsionaalsotsialistlikke lurjuseid ja antifasistlikke kangelasi. Traudl Junge ennast kunagi ei haletsenud, isegi mitte Kolmanda riigi kokkuvarisemise kaootilistel päevadel ja tundidel. ,,Olid rasked ajad..." ,,Oli sõda..." Sääraste väljendite abil hakkasid nii mõnedki pärast 1945. aastat salgama juutide tagakiusamist, hävituslaagreid ja natside muid hirmutegusid või vähemalt püüdsid neid tegelikust tühisemana näidata. Pärast sõda ei pidanud Traudl Junge end kunagi süüst vabaks. Kuid natside kuritegude pärast valusat häbi ja kurbust tundes oli tal kummatigi raske tõdeda oma kaasvastutust. Kuna Traudli eesmärk polnud Riigikantselei, Adolf Hitleri teenistusse astumisest rääkimata, vaid üksnes Berliin, siis eiras ta hoiatavat südamehäält, mis ütles: ,,Ära seo ennast natsiparteiga, see võib halvasti lõppeda
põlema süttinud püssirohutünnid, mis olid varjendiks oleva maja seina ääres." [Lisa 1:3] 2.4. Sõjajärgne Eesti 1944. aasta lõpuks oli Punaarmee uuesti vallutanud Eesti. Eestlased ei uskunud, et iseseisvus on lõplikult kaotatud, ikka loodeti mingile imele. Õie Vesik: "Nagu ma lapsena aru sain, usuti pärast sõda, et okupatsioon on ajutine. Rääkida sellest aga ei julgetud, sest inimesed mäletasid veel täpselt venelaste varasemaid hirmutegusid. " [Lisa 1:4:2] 21 Pärast sõda algas nn loov ülesehitustöö. Kuna palju maju olid pommitamistest kannatada saanud, hakati neid taastama ja ehitati ka uusi. Õie Vesik: ,,Sovhoosi ajal hakkasid inimesed, kelle majad olid pommirünnakutega purustatud ja elasid viletsates ,,saunades", aegamisi maju ehitama. Ka sovhoos ehitas oma töötajatele maju. " [Lisa 1:4:3]
annaabi.ee 
