1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja tsaar oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. 22.jaanuaril tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. Kuid sõjakäik kujunes pigem rüüste-, luure-ja hirmutamisretkeks. Naastes Venemaale tagasi, saatis vene vägede juht Liivimaale kirja, kus lubati Liivimaale tagada rahu raha ära maksmisega. Maksu aga kokku ei saadud, ning 1558. aasta kevadel alustasid vene väed uut pealetungi. Aprilli esimestel päevadel algas Narva piiramine. Narva alistus mai keskpaiku soodsate tingimustega. Linn olulist kahju ei saanud, kui see oli alistunud.. Edasi liiguti Tartu alla. Sinna veeti hulga suurtükke ja asuti linna piirama. Nädal peale pommitamise algust ehk siis 18
Diplomaatilisi
võimalusi oma oludel kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas. Saarlaste saatkond käis
Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkusl maad Rootsi krooni alluvusse. Sõja
algus. 22. jaanuaril 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-Alei
Sõja vältimiseks otsustati nõudmine vastu võtta, vaherahu sõlmiti 15. aastaks. ,,Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul. 1556.- 1557. a. pidas ordu sõja Riia piiskopi ning Poolaga võitlused lõpesid Posvoli rahuga ja Venemaa-vastase liiduga, mis havvas kehtima alles 5 aasta pärast, sest siis lõppes Vene-Poola vaherahu Sõja algus 22. jaanuaril 1558. a. tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See retk kujunes rohkem luure-, rüüste- ja hirmutamisretkeks. Vastupanu osutasid talupojad, kes Jõhvi kiriku juures rüüstajatega verise lahingu maha pidasid. Kui venemaale tagasi mindi, lubas Sig-Alei (Vene vägede juht) Liivimaale raha äramaksmisel rahu. Kuna raha ei tulnud, ei tulnud ka rahu. 1558. a. kevadel mindi uuesti, algas Narva pommitamine ja piiramine. Tekkis palju kahjusid ja otsustati alistuda. Tingimused olid, et kes tahtsid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Ka Tartu alistus varsti Vene armeele
Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale Sõja ajendiks oli nn ,,Tartu maksu" maksmatajätmine · SÕJAS OSALENUD RIIGID: Venemaa Taani Rootsi Poola-Leedu Vana-Liivimaa · SÕJA KÄIK: 1. Sõja algus: 22. jaanuaril 1558. aastal tungisid Vene väed tatari khaani Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda, sõjaretk kujunes rohkem luure-, rüüste- ja hirmutamisretkeks Paljud tähtsamad aadlikud olid sel ajal Tallinnas suurejoonelisel pulmapeol ning seetõttu ei suutnudki ordumeister Fürstenberg koguda vägesid vastulöögi andmiseks Vastupanu osutasid üksnes talupojad, kelle malev pidas Jõhvi kiriku juures rüüstajatega maha verise lahingu Sig-Alei lahkus oma vägedega tagasi Venemaale ja saatis ordumeistrile kirja, milles lubati Liivimaale raha äramaksmisel rahu (maksu kokku ei saadud ning rahu ei tulnud)
diplomaatilisi võimalusi oma olude kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas: saarlaste saatkond käis Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkus maad Rootsi krooni alluvusse Sõja esimene pool (1558 1560) e VeneLiivi sõda: (22. jaanuar, 1558) tatari khaan SigAlei (SahhAli) teostas rüüsteretke IdaEestisse Tartu piiskopkonda, kõrvalsalgad ilmusid samaaegselt ka Läti alale ja Alutagusele, too lühiajaline käik kujunes rohkem luure, rüüste ja hirmutamisretkeks, ordumeister Fürstenberg ei suutnud koguda vastulöögi andmiseks vajalikku väge, vastupanu osutasid üksnes talupojad, kelle malev pidas Jõhvi kiriku juures maha verise lahingu pärast lubas Vene vürst Liivimaale raha äramaksmisel rahu, aga maksu kokku ei saadud ja rahu ei tulnud 1558. a kevadel alustasid Vene väed pealetungi juba Liivimaa täielikuks hõivamiseks aprillis algas Narva piiramine ja pommitamine, sinna abi ei saadetud ja seal levisid alistumismeeleolud, 11
annaabi.ee 
