hakkavad otsima rohkem infot selle päeviku kirjutaja kohta. Nad leiavad ta nime ja siis elukoha. Seal majas, kus see naine elama peaks, kohtuvad Regina, Aaron ja eben esimest korda neelajaga.. Reginale saab seal majas olles selgeks, kuidas neelajaid petta ja neid hävitada, nimelt, oma hirmudest tuleb üle olla. Ta hakkab vastu neelajale, kes on ta venna sees. Ta üritab oma venda päästa ja sellega satub ta oma venna mõttemaailma ja Henry suurematesse hirmudesse. Ta otsib sealt päris henryt. Lõpuks ta leiab oma venna ja nad suunduvad tagasi pärismaailma. Nende kehad olid väljas, lume sees, niikaua kuni nad mõttemaailmas olid. Nende kehad jõudsid selle ajaga alajahtuda ja oma kehadesse tagasi sattudes viivad Aaron ja Eben Regina ja ta venna haiglasse. Sellega raamatu esimene osa lõppeb.
ingliskeelne linateos. Kuulsaimad teosed: "Suveöö naeratused" (1955) "Seitsmes pitser" (1957) "Maasikavälu" (1957) `' Nagu peeglis '' (1961) `'Vaikus '' (1963) `'Persona '' (1966) `'Sosinad ja karjed '' (1972) `'Võluflööt '' (1975) `'Fanny ja Alexander '' (1982) http://www.youtube.com/watch? v=HybZq8vaYlY&feature=related Bergmani on kutsutud kui ,,agoonias Rootslast'`, kes oli kui kirurg, kes opereeris end ise. Te lõikas sisse enda hirmudesse, analüüsis oma läbikukkumisi. Võibolla püüdis ta leida andestust kunsti kaudu. Ta ei andnud kunagi sellele seletust. Oma viimased eluaastad elas ta üksida Fårö saarel, rääkides vaid harva mõne oma sõbra või kolleegiga. Surres jättis ta endast maha terve koloonia pühendunud järgijaid ja raskeid näidendeid, mis on unikaalsed oma intensiivsuse ja mõju tõttu. Bergmani teeb kuulsaks see, et tema määratles tõsise kino ja filmikunsti.
halvemat ja mõttetumat asja. Sellepärast ehk kuhjabki inimene endale igasugust rämpsu sel määral, et ta ise kipub peaaegu lämbuma. (lk. 121) Loomi ei tohi üksi jätta, oli ta öelnud. Aga kas inimest tohib üksi jätta? Kas inimene ei lähe paha peale, nagu loomgi, kui ta jäetakse üksi? /--/ ...inimene ei pea üksi olema, sest siis tulevad tal hullud mõtted ja hirmudki. Ilmalunastajad ja targad ongi ehk ainult selleks otsinud üksindust, et nõnda süveneda kogu inimsoo kurjadesse hirmudesse et laskuda alla sinnamaale, kus võib südamerahus öelda: laske lapsukesed minu juurde tulla. Ja muidugi lapsukesed, sest neis pole ärganud veel hea ja kurjuse, tõe ja õiguse vanne. (lk. 122) Lapsed on muidugi tähtsamad kui ema. Aga kui needsamad lapsed saavad ükskord emaks, siis pole nad jällegi enam tähtsad. (lk. 136) Oleks sul nii palju raha, kui kulub, siis võiksin ma lasta enda sinu eest kas või risti lüüa. (lk. 138)
3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust. 4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund. 4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus. Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on. Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni
3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust. 4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund. 4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus. Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on. Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni
annaabi.ee 
