kujutamist ilusal viisil».Sellest tuleneb Bonaventura seisukoht on see, et ka kuradit võib kujutada ilusalt: «Nii peetakse Saatana pilti ilusaks, kui see kujutab õnnestunult Saatana inetust ja on seega õigupoolest inetu» (lk 133). Vaatame lähedamalt ilu ja inetust välimuse kontekstis. Keskajal inetu ja hirmus väljanägemine võis näiteks naisele tuua õnnetusi. Vanasti oli selline komme, põletada naisi külade kaupa ainult seepärast, et neid peeti inetuks/hirmsateks. Ehk siis välimuse tõttu kannatasid põhiliselt naised. Väline ilu on väga subjektiivne ja selle mõistmine möödub läbi aegade. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Mehe ilukanoonid ei ole väga muutunud. Mehe peale
polegi kunagi rindel olnud või siis ültesid, et kui ta üldse oli, siis kusagil tagalas, või ohvitser, et ei sattunud üldse lahingusse. Tegelikult üsna autobiograafiline, peategelaseks Paul Bäunmer. Kui sõjas surma saab see mees, siis ajalehes pealkiri, et ,,Läänerindel muutuseta" sõja jaoks ei loe see üks inimene mitte midagi. Klassist noormeestest, kuidas õpetaja räägib, kui patriootiline peab olema, ja lähevad terve klassiga sõtta ja nad saavad kõik surma. Muutuvad seal hirmsateks. ,,Tagasiteel" 1931, I maailmasõja poisiohtu sõdurite tagasitee rindelt tsiviilellu. Probleem see, et kas on võimalik tagasi pöörduda? Pärast I maailmasõda hakati üht osa ühest põlvkonnast nimetama kadunud põlvkonnaks, sellest raamatus ,,Läänerindel muutusteta". Mõiste pani G. Stein, elas pärast I maailmasõda Pariisis ja pani esimesena artikli, kus kirjutas Lost Generationi, selleks nimetati poisse, kes koolipingist läksid sõtta ja kellel õnnestus seal ellu jääda
olnud või siis ültesid, et kui ta üldse oli, siis kusagil tagalas, või ohvitser, et ei sattunud üldse lahingusse. Tegelikult üsna autobiograafiline, peategelaseks Paul Bäunmer. Kui sõjas surma saab see mees, siis ajalehes pealkiri, et ,,Läänerindel muutuseta" sõja jaoks ei loe see üks inimene mitte midagi. Klassist noormeestest, kuidas õpetaja räägib, kui patriootiline peab olema, ja lähevad terve klassiga sõtta ja nad saavad kõik surma. Muutuvad seal hirmsateks. SIIA KOKKUVÕTET VAJA! 17. E. M. Remarque elu ja looming 1898 1970. Ennem oli ta nimi Erich Paul Remarck. Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges, katoliiklikus peres. Lõpetas ka katoliikliku seminari 1916 ja pärast kooli läks 18 aastase poisikesena vabatahtlikult Esimesse Maailmasõtta. Oli rindel sõja lõpuni, sai korduvalt haavata. Kui sõjast tuleb, siis on tema suur unistus saada kas maalikunstnikuks või muusikuks. Aga
või siis ültesid, et kui ta üldse oli, siis kusagil tagalas, või ohvitser, et ei sattunud üldse lahingusse. Tegelikult üsna autobiograafiline, peategelaseks Paul Bäunmer. Kui sõjas surma saab see mees, siis ajalehes pealkiri, et ,,Läänerindel muutuseta" sõja jaoks ei loe see üks inimene mitte midagi. Klassist noormeestest, kuidas õpetaja räägib, kui patriootiline peab olema, ja lähevad terve klassiga sõtta ja nad saavad kõik surma. Muutuvad seal hirmsateks. ,,Tagasiteel" 1931, I maailmasõja poisiohtu sõdurite tagasitee rindelt tsiviilellu. Probleem see, et kas on võimalik tagasi pöörduda? Pärast I maailmasõda hakati üht osa ühest põlvkonnast nimetama kadunud põlvkonnaks, sellest raamatus ,,Läänerindel muutusteta". Mõiste pani G. Stein, elas pärast I maailmasõda Pariisis ja pani esimesena artikli, kus kirjutas Lost Generationi, selleks nimetati poisse, kes koolipingist läksid sõtta ja kellel õnnestus seal ellu jääda
annaabi.ee 
