Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde. Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100-käelised koletised ja Prometheus asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla. Ühel korral püüdsid gigandid Z troonilt tõugata, aga siis olid jumalad juba palju tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks.Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri. Ümber maa voolab Okeanos. Selle kaugeimal kaldal elasid õnnetud inimesed
Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla. Ühel korral püüdsid gigandid Z troonilt tõugata, aga siis olid jumalad juba palju tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks. Gigandid saadeti Tartarosse. Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri (Vahemeri ja Must Meri). Ümber maa voolab Okeanos
saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100-käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla. Ühel korral püüdsid gigandid Z troonilt tõugata, aga siis olid jumalad juba palju tugevamad ja neil oli ka Herakles abiks. Gigandid saadeti Tartarosse. Inimolendeid veel maal polnud, kuid koletised olid ära aetud ning maailm oli inimsoo jaoks valmis. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas pooleks Meri (Vahemeri ja Must Meri). Ümber maa voolab Okeanos
mässulisi. Lennukitelt heideti alla sõjagaasi konteinereid, mis tapsid kõik. 1921 lõpuks suudeti Tambovi kubermangu antonovlaste mäss maha suruda. Oli selge ka enamlastele enestele, et toitlusdiktatuuri jätkamisel senises vormis ei lõppe sellised väljaastumised iialgi. Punaarmee juhid, kirjutades aruandeid ja raporteid, rõhutasid korduvalt, et kogu antonovlase liikumise põhjuseks on toitlusdiktatuur. Toitlusdiktatuur tõi kaasa ka Vm ajaloo ühe hirmsaima näljahäda, puhkes 1921. Oma roll oli ka ilmastikuoludel, ikaldus tabas kõige tähtsamaid teraviljarajoone- Volgamaad, Põhja-.Kaukaasiat ja Ukrainat. Toitlussalgad pidid täitma kõrgemalt poolt tulnud korraldusi, võeti ära taludest kõik, mis seal oli, ei jäetud ka pere enda ülalpidamiseks vajalikku teravilja. 1921 alguse saanud näljahäda tulemusena väidetavalt suri nälga u 4 miljonit inimest, kaasnesid ka nakkushaigused, näljast
mõõgad peos. See oli kuningliku kaitseväe salk, mis Pariisi prevoo härra Robert d'Estouteville'i poolt välja oli saadetud öövalvet kontrollima. Quasimodo piirati ümber, võeti kinni, seoti käsist ja jalust. Ta möirgas, vahutas, hammustas ja oleks olnud päeva aeg, oleks kahtlemata üksnes ta nägu, mis vihast veelgi hirmsamaks muutus, kogu salkkonna põgenema ajanud, öö aga võttis talt hirmsaima relva, inetuse. Quasimodo kaaslane oli rüseluse ajal jalga lasknud. Mustlasneiu ajas end ohvitseri sa_dulas graatsiliselt sirgu, toetas oma käed noormehe õlgadele ja vaatas talle mõned sekundid uurivalt otsa, nagu tahaks ta tema meeldivat näoilmet ja rüütellikku abi imetleda. Siis katkestas ta esimesena vaikuse ja küsis oma õrna häält veelgi õrnemaks muutes: «Kuidas on teie nimi, härra ohvitser?» «Kapten Phoebus de Chäteaupers, teie teenistuses, mu kaunitar
annaabi.ee 
