meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras.
5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras
Kollane sap suvi (kuum ja kuiv). Seostas kehavedelike taset mitte ainult haigustega vaid ka kindla isiksusetüübiga. Kõige olulisem väline jõud oli toitumine. Võis kehavedelikud segamini ajada.... Platon. Tema arvates keha ja hing üksteist ei mõjuta. Hing saab olla igavene, see on püsiv. Keha on noorem, aga tekkiv ja kaduv. Galenos (129-199). Vana-Rooma arst ja anatoom. Võttis kokku antiikaegse teadmise ja panustas ka ise. Eelkõige anatoomi karjääriga seostuv. Põhineb Hippokratesel. Töötas gladiaatoritega ja sai sealt palju teadmisi kehast. Lisaks lahkas loomi. Laiendas loomade lahkamise teadmisi inimestele, näiteks lülisamba vigastuste osas. Uskus, et neli kehavedelikku mitte ainult ei määra domineerivat temperamenditüüpi vaid need tüübid ka toetavad kindlate haiguste esinemist. Nii kehaline kui psüühiline haigus põhinevad füüsilisel baasil. Interpreteerib Hippokratest nii, et kui sul on mingi sapp kõrge, see tuleneb kehast
keskkonnast ja individuaalsed põhjused. Inimeste eluviisile tuleb tähelepanu pöörata. Arst peaks ettekirjutama kehalisi treeninguid. Hippokratese isik Kosi koolkonna looja. Pärit Kosi saarelt (Väike-Aasia saarestik). Arstiteaduse isa. Isa ja vanaisa arstid, ema ämmaemand. 17 põlve arst enda sugupuus. Isa tema õpetaja. Reisis palju: Kreeka ja Väike-Aasia rannikul, Põhja-Egiptus, Musta mere ääres. Tutvus Demokritusega (aatomi avastaja). Hippokratesel kaks poega, jätkasid isa teed. Oma aja kohta hea elu. Suri 80 aastaselt. Matmispaigal oli ausammas. Terminid: *Hippokratese nägu surmaeelne seisund (silmad auku vajunud, näojooned teravnenud, kahvatu nägu, sinikad huuled). *Hippokratese pink luumurdude ravis. Pingi abil luumurdude paika venitamine. Puusa, alalõua, õla nihestused. *Hippokratese müts peaside, kasutatakse tänapäevani. Sidumist tuleb alustada tervest osast. Sidemel peab olema funktsioon, mitte iluasi.
annaabi.ee 
