7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj. lüürika teke, Archilochos, Sappho, Alkaios jt. Umb.630 Kyloni vandenõu Athenais 621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing
atleetide mängudel. Homeros, ,,Odüsseia" Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti olümpiamängud a 776 eKr. (vt Lisa 1.) Dateering on suvaline: see on saadud IV sajandil e.Kr. võitjate nimekirja rekonstruktsiooni põhjal, mille aluseks on Elisest pärit Hippiase nimekiri.(Kuningas/Voolaid 1997: 4) Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle.
rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli, kes käskis Spartalastel Hippias 510 kukutada. Kleisthenes viis läbi 507 riigireformi, pani aluse demokraatlikule korraldusele. Tegi uued füülid (10), kuhu kuulus deeme nii Ateenast, sisemaalt ja rannikult. Moodustas 500 nõukogu, igal aastal komplekteeriti, 50 liiget igast füülist. Iga füül valis strateegi, kokku 10 - ülemjuhatus. Alus ostrakismile. See süsteem püsis läbi klassikalise perioodi.
juhtis Peisistratos, kes suutis kolm korda võimu haarata ja iga kord kavalusega. 546. sai alguse tema suguvõsa türannia. See jäi kreeklaste mälestusse suht positiivse ajana. Majanduslikult toetasid talupoegi. Järeltulijad Hippias ja Hipparchos. Kreeka mündid muutusid sel ajal väga levinud vääringuks. Nende suguvõsa oli kuni 514a. Siis tulid kaks meest, türannitapjad Harmodios ja Aristogeiton. See oli suht isiklik tapmine, kättemaks. Kleisthenes tõusis Hippiase vastase opositsiooni etteotsa ja oli igatepidi kaval nende kukutamisel. Kleisthenes jagas ateenlased veel omamoodi gruppidesse. Pärast türanni Hippiase kukutamist ja rahva poolehoiu võitmist alustas Kleisthenes 508 eKr esimesena maailmaajaloos demokraatlike reformide elluviimisega. Riigivõimu hakati teostama rahvakoosolekutel, kus hääletati olulisemate seaduste poolt ja valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhte.
a.). Vandenõulaste ohvriks langes aga ainult Hipparchos Hippias pääses, Harmodios tapeti sündmuspaigal ja Artistogeiton hiljem ülekuulamise käigus. Kuigi vandenõu ei toonud kaasa türannia lõppu, austasid ateenlased hiljem Harmodiost ja Aristogeitonit siiski türannitapjate ja vabastajatena. Nende kuju püstitati Ateena akropolile. Vandenõu tagajärjel muutus Hippias kõiki kahtlustavaks julmaks valitsejaks. Paljud põgenesid Ateenast ja hakkasid plaanima türannia kukutamist. Hippiase vastaste etteotsa tõusis Alkmeoniidi soost Kleisthenes, kes Delphi oraakli abil leidis türannia vastu liitlase Sparta näol. 510. a. kukutasid spartalased Ateena türannia Hippias põgenes talle kuuluvasse Sigeioni linna Väike-Aasia rannikul ja palus võimu taastamiseks abi pärslastelt. Taas Ateenas võimule tulla tal siiski enam ei õnnestunud. Kleisthenes, kelle kutsel spartalased Ateena asjadesse sekkusid, läks aga peagi oma seniste liitlastega tülli
annaabi.ee 
