Täiesti tavaline päev Ärkan üles. Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab mulle midagi vastu...
Vari Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud. Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused. "Ema" ütles Endoora "Ütle mulle mida ma peaksin tege...
Surnud poeetide ühing. Ajalehe uudis ,,Miski pole võimatu." Welton'i akadeemia on tuntud kui konservatiivse poistekoolina ja just hiljuti selle õppeaastal võeti kooli uus inglise keele ja kirjanduseõpetaja, John Keating'u. Keating kasutas õpilaste õpetamiseks vähekene teistlaadi õpetamisviisi. Näiteks käskis härra Keating poistel ,,valesti" kirjutatud sissejuhatuse õpikust ilusasti välja rebida. Sõna ,,valesti" all mõtiskleb härra Keating, et see on ebavajalik ja mittesobiv, kuna antud õpiku autor ei osanud Keatingu meelest luulet mõistena analüüsida. Samuti andis härra Keating ka poistele temameelest eluks vajaliku mõtte, mis kõlab järgmiselt: ,,Carpe diem (ladina k.) ehk Seize the day (ing. k.) ehk püüa päeva!" Poisid arvasid algul, et õpetaja on hull, kuid hiljem muutsid oma arvamust ning ütlesid, et nende meelest on õpetaja eriline, teistsugune ja tema õpetusviis meeldib neile kõige rohkem. Siit...
Viis minutit veel Vaatan kella. Tiks-tiks-tiks-tiks. Tund venib nagu kummiliim. Tagapingi Mike hakkab mind juba närvi ajama. Mida ta mõliseb seal õpetajale vastu? Kui ta veidike vait oleks saaks ehk varem ära. Ei suuda enda suud kinni hoida. Täielik värdjas. Heameelega kõnniks hetkel tema juurde ning annaks talle kena matsu vastu kukalt. Ohoh! Vait jäi. Kuid siiski...ei. Sellised tüübid lihtsalt käivad pinda. Olgu. Suva. Karjun: ,,OOOOI! Jää vait noh!" Mike vastab naiselikul toonil: ,,Mhhh! Mul on õigus rääkida. Sõnavabadus." Istun rahulikult tagasi. No on värdjas noh. Tuleb mulle oma õigustest rääkima. Kui mina temaga lõpetan on tal ainult õigus vaikida. Vaatan klassi teise otsa. Kell vahib mulle kurjakuulutavalt vastu. Tiksub. Neli minutit veel. Peaks vist asjad kokku panema. Võtan pastaka ja pliiatsi, tirin pinalil luku lahti ja viskan need suvaliselt sinna sisse. Hakkan juba raamatut kinni...
1) Iseloomusta Berta T. suhteid külaga. Too näiteid. 2) Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. 3) Selgita teksti ajaloolist tausta. Too näiteid. 4) Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest OOTUS ja LOOTUS Vastused küsimustele (50-100 sõna)
annaabi.ee 
