muude tingimuste samaks jäädes. HINNA-TARBIMISE KÕVER kõigi optimaalsete (tarbimistasakaalu) hüviste kogumite geomeetrilist asukohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku püsivaks jäädes. 10 HINNA MUUTUSE ASENDUSEFEKT muutus kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi hüvise relatiivse hinna (hinnasuhte) muutusest, samal ajal kui tarbija TU ja M jäävad muutumatuks. Asendusefekti mõjul asendab tarbija suhteliselt kallimaks muutunud hüvise, mille hind kas absoluutselt või relatiivselt tõusis, (suhteliselt) odavamaga. Hinna muutuse asendusefekt on alati negatiivne e. Hinna muutumine toob alati kaasa hüvise nõutava (tarbitava) koguse vastassuunaline muutuse. HINNA MUUTUSE SISSETULEKUEFEKT muutus kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi reaalsissetuleku
teise hüvise ja sissetuleku püsivaks jäädes. Hinna-tarbimise kõvera abil saab konstrueerida ka hüvise nõudluskõveraid, nagu näha all oleval joonisel: Hinna-tarbimise kõvera abil võib analüüsoda ka ühe kauba ühikuhinna muutuse mõju teise kauba nõutavale kogusele, mille alusel saab eristada asendus- ja täiendkaupasid. Hinna muutuse asendusefekt on muutus kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi hüvise relatiivse hinna (hinnasuhte) muutusest, samal ajal kui tarbija TU ja M jäävad muutumatuks Asendusefekti mõjul asendab tarbija kallimaks muutunud hüvise odavamaga. Hinna muutuse asendusefekt on alati negatiivne, st hinna muutumine toob alati kaasa hüvise nõutava koguse vastassuunalise muutuse. Hinna muutuse sissetulekuefekt kujutab endast muutust kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi reaalsissetuleku muutusest, seoses kauba hinna muutumisega. Normaalkaupade sissetulekuefekt on alati negatiivne.
Esiteks, lähtudes Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus kahaneva piirkasulikkuse seadusest, mis ütleb, et igast täiendavalt tarbitud kaubast saadud kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb. Optimaalne tarbimine eeldab tarbimise suurendamist selle hetkeni, kus viimasest tarbitavast hüviseühikust saadud kasulikkus võrdub selle hinnaga. Ehk teiste sõnadega tarbija võrdsustab kahe hüvise hinnasuhte piirkasulikkuste suhtega. Teine tarbimist seletav teooria lähtub samasuskõverate kaardist ehk tarbija jaoks samasugust kogukasulikkust pakkuvate hüviste kombinatsioonide jadast. Tarbija saab samasuguse kogukasulikkuse kahest kaubast neid omavahel kombineerides. Tarbija valib konkreetse tarbimiskombinatsiooni jällegi suhtelistele hindadele tuginedes ja oma piiratud eelarvevõimalusi arvestades. Peatüki lõpuosas on kirjeldatud tarbija ostukäitumise erinevaid etappe:
Tootmisvõimaluste piir - näitab kui palju on maksimaalselt võimalik toota mingit hüvist teiste hüviste fikseeritud koguste korral. Kirjeldab hüvisekoguste komplekte, mille valmistamise korral on tootmisressursid täielikult ja optimaalses proportsioonis kasutatud. Kui toodetud hüvisekomplekt paikneb seespool tootmisvõimaluste piiri, on samade ressursside efektiivsema kasutamise arvel võimalik tootmismahtu suurendada. Piiri tõus määrab ära hüviste hinnasuhte, mis tagab nende hüviste tasakaalujaotuse tarbijate vahel. Globaalne kasulikkusvõimaluste piir näitab kahest osalejast koosneva ühiskonna kasulikkuse maksimeerimise võimalusi. Sotsiaalse heaolu funktsioon Pareto optimaalse jaotuse hulgast parima valikuks kasutatav lisakriteerium, mis arvestab ka eetilisi väärtushinnanguid. Ei ole kunagi üheselt määratud, sest on üldmõiste ja võib sisaldada erinevaid väärtushinnanguid.