e) Päevikumeetod f) Hinnanguskaala Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised: · Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid · Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Ainestiku kogumisel tuleb arvestada anonüümsuse tagamist, erilisi kompensatsiooniküsimusi, konfidentsiaalsust ja ainestiku otstarbekat salvestamist. VALMISANDMESTIKUD : I AMETLIK STATISTIKA II STATISTILISED ANDMEBAASID III ARHIIVIMATERJALID IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID. V MUUD DOKUMENDIKOGUD Ankeedi üldine ülesehitus
Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised: · Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid · Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste. Teavet ei tohiks koguda meetoditega, mis tungivad häirivalt uuritavate eraellu või solvavad nende identiteeti. Uuritavad peavad olema informeeritud ja nõus. See tähendab: 1. katseisikule tehakse teatavaks kõik tähtsad aspektid sellest, mis hakkab toimuma ja mis võib toimuda uurimuse käigus
4) Hoiak reklaamitegevuse kui sellise suhtes. 5) Meeleolu. Olulised aju neurostrukruurid, mis spontaansetele eelistustele või vastumeelsusele viivad reageeringuid vahendavad: 1) Mandelkeha - osaleb automaatses sotsiaalselt sisuliste ärritajate hindamises. 2) Eesmine tsingulaarkorteks - osaleb implitsiitse hoiaku märkamises. 3) Selgmine külgmine ajukoore otsmikusagara ala - reguleerib implitsiitse hoiaku toimet. Laialdselt on kasutatud semantilise diferentsiaali meetodil saadud hinnanguskaalasid, mis taanduvad põhivaktorile: aktiivsus-passiivsus, potents (jõud), positiivsus-negatiivsus (hinnang). Soodustegurid: 1) Huvi toote liigi vastu. 2) Eelnev reklaamitava margi eelistamine. 3) Reklaami ilmumine trükireklaamina. 4) Isikuga sobiva reklaamiappeleeringu kasutamine. 5) Isikule meeldivate persoonide ja keskkonna kasutamine. Emotsioonide aspektid reklaamipsühholoogias: 1) Reklaamteate hedooniline toon. 2) Inimese emotsionaalne seisund. 3) Otsene emotsionaalne seisund.
5. meeleolu Loetletud hoiakukomponentide koosmõjus kujunebki hoiak reklaamteate suhtes. Reklaami tunnustena esinevad: · huumor · jõud · sensuaalsus · unikaalsus · isiklik olulisus · irriteerivus Võib ka nii: · meelelahutuslikkus · irriteerivus · tuttavlikkus · empaatia · hämmeldus · informatiivsus · margi kinnistamine Laialdaselt on kasutatud semantilise diferentsiaali meetodil saadud hinnanguskaalasid, mis taanduvad 3 põhifaktorile aktiivsuspassiivsus, potents, positiivsusnegatiivsus. Reklaamitava suhtes hoiaku kujunemise peamine tegur on reklaamitava margi tuntus. Ostukavatsust reguleerib margi tuttavlikkus lihtsamini just madala osalusmääraga reklaamitingimustes. Tarbijate olemasolevaid hoiakuid /suhtumisi toodetesse võiksime kujutada teatud skaala abil või sellise kontiinumina, kus ühel poolusel on maksimaalselt negatiivne suhtumine, teisel poolusel maksimaalselt
annaabi.ee 
