hinnangud) 2. ajahamba kaalutlus – võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine üha raskemaks? (värv kahvatub ja praguneb jne) 3. episteemiline kaalutlus - “Mida suurem ajaline distants meid eraldab kirjandusnähtusest … seda vähem toetub hinnang algallikale endale ja seda tähtsamat rolli etendavad kõiksugu vahendajad – kriitika, ajakirjandus, koolikäsitlus...“ 3. Kas ja kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Kuigi ajaproovi pooldajad peavad hinnangunihkeid loomulikuks, siis loogiliselt võttes hinnangunihked mõnevõrra raskendavad kindlaks tegemast seda, kas mingi kunstiteos on ikka ajaproovi läbinud. 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Eeldus, et ajaproovi tuleb tingimata tõlgendada finalistlikult – st et mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud. 5
hea, milline halb. 2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida? 1)Temporaalne kaalutlus a)Positiivsete hinnangu järgnevuste probleem: Sajandeid, ajastuid, põlvkondi. Kui kaua? Kas tehakse finalismi eeldus? 2) Ajahamba kaalutlus Võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine progresseeruvalt üha raskemaks? (Värv kahvatub ja praguneb jne). eeldus, et head koopiat või reprot ei ole 3. Kas ja kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Hinnangunihete probleem: “... mingile luuletajale või maalikunstnikule langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. El Greco või Shakespeare’i maine ei ole sugugi alati olnud see, mis ta on praegu, ja keegi ei tohiks olla üllatunud, kui see peaks tulevikus muutuma.” 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Finalism- uskumus et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest.
Samas, kunstnik ei saa eeldada, et 1000 aasta pärast pole kõlblik kuni möödas. Episteemiline kaalutus kui distants on liiga suur algusallikaga, siis seda vähem toetub hinnang allikale endale ja seda tähtsamat rolli omavad vahendajad kriitikud, ajakirjanikud jne. Erinevad kihid, tähendused, sümbolid jne jäävad tänapäeva vaatlejale märkamata, sest puudub asjakohane haridus. Saame aru oma aja kunstist paremini. 3. Kas ja kuidas on ,,hinnangunihked" probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Mingile kunstiteosele jm langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. Tänapäeval hinnatud kunstnike maine ei olnud sama nende eluajal. 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Finalism uskumus, et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest. Mingil ajahetkel on kunstiteose väärtus lõplikult ja pöördumatult selgunud. 5. Mida tähendab etteheide, et ajaproov on liiga aeglane?
AP eeldavad kunstiloo periodiseerimist suhteliselt diskreetseteks ajastuteks, epohhideks jms see teeb AP-läbimise spekulatiivseks ja suhteliseks: Üksnes epohhi ümberdefineerimisega võime üksikuid kunstiteoseid näha kord AP-läbinuna, kord jälle mitte. b)Mingit ajastut vaadates, kipub üksmeel teatud teoste hinnangutes haihtuma. Kriitikud R. H. Wilenski ja R. Fry ignoreerivad J.-F. Millet, kuid F. J. Mather käsitleb teda oma sajandi tähtsaima kunstnikuna. 9. Mis on hinnangunihked ja kuidas nad on ajaproovile tülinaks? Mitme ajastu probleem: b) hinnangunihete puhul b) Hinnangunihete puhul: "Nagu paljude kunstiajalooliste nähtuste, nii on ka historitsismi ja juugendi hindamine kõikunud pendlina ühest äärmusest teise. Tegemist on stiilidega, mis on üle elanud pikaajalise põlguse ja seejärel aktiivse taasavastamise perioodi ning see on jätnud jälje ka nende uurimisse." Karin Hallas (2002). "...küllalt teadlikud tõigast, et mingile
annaabi.ee 
