koostasin töö just Tallinna börsi hinnainfo põhjal. Kuna antud ajaperioodi jäi Silvano Tallinna börsil toimunud taassünni, üüratu kasumi ja hüperinflatsiooni ning segaduse ajastud, siis võiks töö anda huvitava sisu mõistmaks Eesti finantsringkondades Silvano FG ümber toimunud arutelusid. Kuna suuremal osal antud perioodist olen ka ise Silvanot omanud ning jooksvalt ettevõtte tegevust analüüsinud, siis kaasasin teatud töö osades olevate hinnaliikumiste selgituste juurde oma samal ajal eksisteerinud mõtted. Konkreetset informatsiooni oma tehingutest siiski välja ei toonud. ETTEVÕTTEST Oluline teada Silvano FG on endise Klementi põhjal loodud börsiettevõte, mis aja jooksul on pidevas muutuses olnud. Ettevõte on aja jooksul läbinud ka mitmeid pankrotte ning koos omanike vahetusega muutnud nii nime, kui ka konkreetsemat tegevusala. Kui kunagi tegeleti erinevate
Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest. Mullid on üldiselt lühiajalised turuanomaaliad. Börsikrahhid on üks nähtus, millede seletamisega efektiivse turu teooria ei saa hakkama, sest viimane kinnitab, et aktsia hinnad peegeldavad alati aktsia tegelikku väärtust. Ilma informatsioonita kiirete hinnaliikumiste seletamisega tuleb toime paremini mulliteooria. Erinevalt efektiivse turu teooriast võtab mulliteooria arvesse ka psühholoogilisi tegureid, mis investorite otsuseid ja käitumist mõjutavad. Tihti võetaks soovitut tegelikkuse pähe ja kiputakse ülehindama teatud informatsiooni tekkib mull. Aktsiate hinnad tõusevad põhjendamatult üle reaalse väärtuse. Mull võib aga hiljem lõhkeda. Mulliteooria väidab, et turud kalduvad
Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest. Mullid on üldiselt lühiajalised turuanomaaliad. Börsikrahhid on üks nähtus, millede seletamisega efektiivse turu teooria ei saa hakkama, sest viimane kinnitab, et aktsia hinnad peegeldavad alati aktsia tegelikku väärtust. Ilma informatsioonita kiirete hinnaliikumiste seletamisega tuleb toime paremini mulliteooria. Erinevalt efektiivse turu teooriast võtab mulliteooria arvesse ka psühholoogilisi tegureid, mis investorite otsuseid ja käitumist mõjutavad. Tihti võetaks soovitut tegelikkuse pähe ja kiputakse ülehindama teatud informatsiooni tekkib mull. Aktsiate hinnad tõusevad põhjendamatult üle reaalse väärtuse. Mull võib aga hiljem lõhkeda. Mulliteooria väidab, et turud kalduvad
Inflatsioon või deflatsioon võib selliseid moonutusi süvendada, sest tavaliselt ei võimalda eelarvesüsteemid siduda maksumäärasid ja sotsiaalkindlustusmakseid inflatsioonimääraga; aitab vältida sissetulekute ja rikkuse ümberjaotamist ootamatu inflatsiooni või deflatsiooni tagajärjel. Ootamatu inflatsioon või deflatsioon mõjutab eelkõige vähekindlustatud ühiskonnarühmasid, kellel on tavaliselt vähem võimalusi ennast taoliste hinnaliikumiste vastu kaitsta. Hinnastabiilsuse kvantitatiivne määratlus 1998. aastal sõnastas EKP nõukogu hinnastabiilsuse kvantitatiivse määratluse: "Hinnastabiilsus tähendab euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) aastakasvu alla 2%. Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul". Lisaks selgitas nõukogu 2003. aasta mais, et kooskõlas selle eesmärgiga püüab ta hoida inflatsioonimäärad "keskpika aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal". Miks "alla 2%, kuid selle lähedal"
annaabi.ee 
