o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine - Eesmärkide püstitamine (nt õigete hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks informatsiooni saamine) - Nõuete määratlemine (nt arvestuse lahususe tagamine teguleeritavate ja mittereguleeritavate tegevusvaldkondade vahel) - Lähteülesande koostamine 1. Kulukohtade (-objektide) määratlemine (nt vara, struktuuriüksused, teenused) 2. Kululiikide tuvastamine (nt kontoplaani analüütilised kontod) 3
) (Turunduse alused) Kuludel põhineva hinnakujunduse suur puudus on see, et ta lähtub eeldusest, nagu oleks tarbijad huvitatud tootja kuludest. Seda nad muidugi ei ole. Tarbijad on huvitatud hüvedest, mida mingi toode pakub ja nad on valmis nende eest maksma teatud hinda. Kulud määravad kasumi, mitte hinna. Kulud võivad panna paika minimaalse hinnataseme, millest allapoole ei tohi hinda lasta langeda, kuid tegeliku hinna määramiseks ei tohiks neid kasutada. Mõistlike hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks tuleb hinnata toote väärtust tarbijate silmis. Selleks tuleb keskenduda hüvedele, mida toode tarbijatele pakub. (Turunduse alused) 2.2 LÄHTUMINE TARBIJA HINNATAJUST EHK NÕUDLUSELE ORIENTEERUV HINNAKUJUNDUS Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumustest. Jälgima peaks järgmisi tegureid:
Lisaks lähtub kulukeskne hinnakujundus eeldusest, nagu oleks tarbijad huvitatud tootja kuludest. Seda nad muidugi ei ole. Tarbijad on huvitatud hüvedest, mida mingi toode pakub ja nad on valmis nende eest maksma teatud hinda. Kulud määravad kasumi, mitte hinna. Kulud võivad panna paika minimaalse hinnataseme, millest allapoole ei tohi hinda lasta langeda, kuid tegeliku hinna määramiseks ei tohiks neid kasutada. Mõistlike hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks tuleb hinnata toote väärtust tarbijate silmis. Selleks tuleb keskenduda hüvedele, mida toode tarbijatele pakub. Tarbijakeskne hinnakujundus (demand-based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud väärtusele. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumustest. Jälgima peaks järgmisi tegureid:
alandama ka hinda, kuid see ei pruugi olla arukas. Lisaks lähtub kulukeskne hinnakujundus eeldusest, nagu oleks tarbijad huvitatud tootja kuludest. Seda nad muidugi ei ole. Tarbijad on huvitatud hüvedest, mida mingi toode pakub ja nad on valmis nende eest maksma teatud hinda. Kulud määravad kasumi, mitte hinna. Kulud võivad panna paika minimaalse hinnataseme, millest allapoole ei tohi hinda lasta langeda, kuid tegeliku hinna määramiseks ei tohiks neid kasutada. Mõistlike hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks tuleb hinnata toote väärtust tarbijate silmis. Selleks tuleb keskenduda hüvedele, mida toode tarbijatele pakub. Tarbijakeskne hinnakujundus (demand-based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud väärtusele. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumustest. Jälgima peaks järgmisi tegureid: tarbija ettekujutust hinnast, mis sõltub toote poolt
annaabi.ee 
