konkurentsil või muudel teguritel.(Miljan, 2003) Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus · konkurentsile orienteeritud hinnakujundus Valitud meetod võimaldab hinnakujunduse protsessi neljandal etapil paika panna konkreetse hinna.(Miljan, 2003) 1 HINNA KUJUNDAMISE ETAPID Hinnakujundamist kui protsessi võib jaotada mitmesse etappi. Üks enamviidatud hinnakujundusprotsessidest on Ferrelli ja Pride'i hinnaloome etapid (vt joonis 1).(Teadlik turundus 2010) Hinnaeesmärkide püstitamine Sihtturu hindamine Nõudluse kindlakstegemine Nõudluse, hinna ja kasumi suhte analüüsimine Konkurentsihindade uurimine
6 Täiskonkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Palju ettevõtteid Palju ettevõtteid Üksikud Üks suurfirmad suurfirmad Kontroll hinna üle Puudub. Turg Hinnakujundamist Sageli head Puudub. määrab hinna ning piiirab asendus võimalused ettevõtted kaupade määrata oma nõustuvad sellega olemasolu. toodetele hindu. Toote eristamine Puudub. Tooted on Tooteid Tähtis mõnede Puudub. sarnased. eristatakse toodete, näiteks
Eesmärkide püstitamine Eelarve Sõnumi strateegia Meedia strateegia Sõnumi taktika Meedia taktika Reklaami eeltestimine Lõplik eelarve Kampaania rakendamine Mõju hindamine Korrigeerimine 16. Hinnakujundamist mõjutavad peamised tegurid. Traditsiooniline ja tarbijast lähtuv hinnakujundus. hinnakujundamisele mõju avaldavad tegurid, milledest tähtsamad , on : nõudlus, kulud, ostjate hoiakud, konkurentsikeskkond, õiguslikud piirangud. Traditsiooniline- Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju avaldavad tegurid, Teisel etapil peaks määrama kindlaks
Ettevõtte arvestussüsteem peab genereerima infot järgmistest eesmärkidest lähtudes: 1. Üldstrateegia ja pikaajaliste plaanide formuleerimine (hõlmab uute toodete väljaarendamist ning investeerimist materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse); genereeritud info vormistatakse tavaliselt eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud