1.Diskrimineeriv hinnakujundamine .........Seisvate kaupade realiseerimine 2. Ajutine hindade alandamine ..........Sesoonsete kõikumiste silumine 3. Hindade alandamine toodete komplektile .........Hinnaalanduste demonstreerimine 4. Psühholoogilised efektid ..........Hinnaeelised tarbijate erigruppidele 5. Perioodiline hinna alandamine ...........Vabanemine varudest 1. Ülesanne Naiste kingade hinda alandati alguses 20 euro võrra ja kahe nädala pärast alandati kingade hinda veel 10 euro võrra. Esimene allahindlus tehti 20 paarile ja teine allahindlus tehti 15 paarile. Kokku müüdi vaadeldaval perioodil neid naiste suvekingi 2000 euro eest ( netokäive). Arvuta kui suur oli naistekingade allahindluse tase 2. Ülesanne
Eesti majanduse kasvukiirus on oluliselt aeglustunud, sest ka Eestit on tabanud nii nimetatud ülemaailmne majanduskriis. Räägitakse küll tulemustest, mis näitavad, et Eesti on majanduskriisist väljumas, kuid siiski on see suhteline. Äriettevõtetel, eriti väiksematel, on läinud raskemaks, see tekitas ka hulgalisi koondamisi Eestis, mistõttu on ka tööpuudus. Ka nõudlus siseturul ei kasva endise tempoga. Välisturul on varasemast keerulisem konkurente üle trumbata, kuna hinnaeelised on nõrgenenud. Pealegi on mitmel olulisel välisturul (Soome, Rootsi, Saksamaa) ostujõu kasv pidurdunud.Eestis mängivad suurt rolli majanduse arengus kolm tootmisala: põllumajandus, metsandus ja energeetika. Aastal 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga, mis on toonud väga palju positiivset. Alustades koostööga teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kuni toetusteni välja. Euroopa Liidust on võimalik taotleda erinevaid toetusi, näiteks ettevõtetel, eriti alustavatel ettevõtetel. Eesti on
(ekspordi suhe toodangusse oli 2002.s. 80% ja varasematel aastatel veelgi suurem). Haru siseselt on toimunud ka töötluskvaliteedi kasv ning oluliseks positiivseks teguriks on olnud otsesed välisinvesteeringud vaadeldud harusse (loovad tehnoloogiasiirdest kasusaamise võimalusi kohalikele ettevõtetele), mitmete ettevõtete puhul ka suuremasse kontserni kuulumisest tulenev ettevõtetevaheline sünergia. Lisaks eeltoodule on Eesti tootjatel hinnaeelised tänu madalatele tööjõukuludele Euroopa Liidu riikide (näit. Soome, Saksamaa) puitplaadi-tööstuste ees ning samuti hinnaeelised paljude Kesk-ja Ida- Euroopa riikide puitplaaditööstuste ees. Eesti puitplaaditööstuse konkurentsipositsiooni näitab ka eksporditurgude mitmekesisus ning suurenenud turuosad mitmetes Euroopa riikides. (Lättemägi et al. 2004) Eesti puidusektor on tänaseks veel arengufaasis, kus vahetarbimistoodang on
· klientide individuaalsete vajadustega arvestamine · Kui ettevôtja on juba kindlaks teinud oma ettevôtte tugevad küljed ja võimalused ning need kirja pannud, formuleerib ta juhtmõtte: juhtmõtte: ühe lausega kirjeldab ta oma visiooni, s.t. neid piire, milles ettevõte tulevikus tegutsema hakkab või tegutsemist jätkab. Kolm põhivaldkonda edukatele juhtmõtetele · madalaimad kulud, hinnaeelised- hinnaeelised- pikajaliseks strateegiaks ei saa valida, kui me ei suuda odavalt toota · tippsaavutused kvaliteedis ja klienditeeninduses- klienditeeninduses- kvaliteet on vastavalt kliendi vajadustele · spetsialist turunishides- turunishides- leiab sellise turunishi kuhu teised enam ei mahu, siis konkurent puudub või on neid väga vähe
Millistel turgudel ja millistes äris tegutseda? Korporatiivstrateegiad, toote-turu str ehk äristrateegiad (äriportfelli analüüs) Konkurentsistrateegiad Põhiküsimus on konkurentsieelises. Konkurentsieelis kasvab välja väärtusest, mida kliendile pakutakse selliselt, et selle loomiseks tehtud kulutused on väiksemad hinnast, mida klient on nõus maksma. madalaimad kulud hinnaeelised tippsaavutused kvaliteedis, klienditeeninduses vms spetsialist turunisis Üldised konkurentsistrateegiad Porter Kululiidri strateegia (palju segmente,kogu haru, madalamad kulud) Loomulik valik, kui toode on standardiseeritud Mitmed toidukaubad, bensiin, kommunaalteenused... Palju hinnatundlikke kliente Suur turuosa Ettevõttelt nõuab see: Peatähelepanu tootmisel ja logistikal Kulukatest tegevustest loobumist