Ta ütleb: "Iga meie tunnetuse haru labib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafuusilise voi abstraktse seisundi ja teadusliku ehk positiivse seisundi." SLAID 12 1. Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite - vaimude, hingede, jumalate jne - tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism). SLAID 13 2. Metafuusiline seisund on vaid teoloogilise eri variant. Uleloomulike joudude ja jumalate asemele tulevad siin mangu abstraktsed joud, moisted,
positiivse" Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks: 1)teoloogiline või näiline faas Animism Polüteism Monoteism 2) metafüüsiline või abstraktne faas 3) positivistlik või teaduslik faas Ka erinevad teadused on läbinud need kolm staadiumi. Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism) Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvad ,,nähtuste taga" ning kutsuvat esine nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud näiteks ideesid (palton); vorme (Aristoteles); substantse (Descartes); ,,asja iseeneses" (Kant); mateeriat (materialistid)
Kuulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (1806-1873) ja Herbert Spencer'it (1820-1903). 19 Heites pilgu inimmõtte ajalukku, on Comte'i arvates võimalik eristada kolme arenguetappi: teoloogilist, metafüüsilist ja positiivset (Comte 2007). Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks, hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism). Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvat "nähtuste taga" ning kutsuvat esile nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud näiteks ideesid (Platon), vorme (Aristoteles), substantse (Descartes), "asja iseeneses" (Kant), mateeriat (materialistid).
tundub, peamise seaduse, millele see areng paratamatult allub. /.../ See seadus seisneb selles, et kõik meie peamised kontseptsioonid, kõik meie tunnetuse valdkonnad läbivad üksteise järel kolm seisundit: teoloogilise ehk fiktiivse, metafüüsilise ehk abstraktse ning teadusliku ehk positiivse.Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega.Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks, hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism). Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvat nähtuste taga ning kutsuvat esile nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud nt ideesid (Platon), vorme (Aristoteles), substantse (Descartes), asja iseeneses (Kant), mateeriat (materialistid). Kogemuses on meile antud vaid konkreetsed majad, kivid, mäed,
annaabi.ee 
