ilmutustena; realistlik ja romantiline, maine ja nägemuslik. Rembrandti viimane suur töö on kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek" (1669). Seda peetakse kõige haaravamaks Rembrandti tööks üldse, vapustav oma halastamatus naturalismis, dramaatilises hingestatuses ja ilmekuses. Rembrandti tähtsus maalijana on võrdne tema tähtsusega graafikuna. Viljeles oforti (üle 300 lehe). Küpse perioodi ofortides saavutab ta sametpehme heleda-tumeda abil kohati täieliku toonmaali illusiooni.Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Vermeeri kunstis on eriline rahu, suletus ja keskendatus. Omamoodi täiuseni on tal viidud pildi ülesehituse läbikaalutus
Nii selged piinad su silmade ees, et taltub hulluse võim. Sina, looduse kroon- läks nuttes, rentslis su troon. Modigliani maalis 19161917 aastatel umbes 30 aktimaalist koosneva seeria. Tema aktide poeetilisus ei peitu üksens soojade , ihulike ja helendavate värvide sünteesis, vaid ka selles värvlevas hingestatuses, mida ei ole vist kunagi võimalik seletada üksnes meisterlikkusega. Zborowski vahendusel eksponeeriti neid pilte 3.detsembril 1917.aastal isiknäitusel kunstikaupmees Berthe Weilli galeriis. Galerii asus politseijaoskonna vastas ning üks politseikomissar pööras tähelepanu inimeste kogunemisele vaateaknale välja pandud akti ette. Ta kutsus Berthe Weilli enda juurde ja tegi ettepaneku näitus sulgeda ja pildid maha võtta, sest need olevat liiga vabameelsed
rohutirtsuparv, kondor). 21. H.Chr.Anderseni muinasjuttude poeetilisus ja filosoofiline sügavus. Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: "Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.". Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema muinasjuttude tohutus hingestatuses, kõik, millest ta räägib, tundub talle nii ilmatu tähtis ja saab ka lugejale momendil kõige olulisemaks kogu maailmas. Anderseni poeetilisem muinasjutt on ehk "Merineitsi". Anderseni kogumiku eessõnas oli pikalt ja lailat Anderseni muinasjuttude arengust. Seal on kirjas, et see eriline filosoofiline sügavus ilmus tema teostesse umbes 19. sajandi keskel 40-ndatel, kui ka ühiskonnas valitses kaos (pärast sõdu) ja Andersen tahtis oma sõna sekka öelda, kuid tegi seda läbi muinasjuttude
10 Anderseni muinasjuttude filosoofiliine sügavus ilmneb ühest lausest, mis on tema elu moto: “Kõige ilusamad muinasjutud kirjutab elu ise.”. Anderseni muinasjuttude filosoofiline sügavus seisnebki selles, et ta oma muinasjuttudesse põimib iseenda vaated elule ja on püüdnud muinasjuttude abil mõjutada maailma (eelkõige Taani elu). Poeetilisus seisneb tema muinasjuttude tohutus hingestatuses, kõik, millest ta räägib, tundub talle nii ilmatu tähtis ja saab ka lugejale momendil kõige olulisemaks kogu maailmas. Anderseni poeetilisem muinasjutt on ehk “Merineitsi”. Anderseni kogumiku eessõnas oli pikalt ja lailat Anderseni muinasjuttude arengust. Seal on kirjas, et see eriline filosoofiline sügavus ilmus tema teostesse umbes 19. sajandi keskel 40-ndatel, kui ka ühiskonnas valitses kaos (pärast sõdu) ja Andersen tahtis oma sõna sekka
annaabi.ee 
