1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused; avaliku elu reform, mis seisnes euroopalike kommete juurutamises Venemaal. Pahatihti oli see vägivaldne ning tekitas tõsist vastuseisu; kirikureform, millega Vene õigeusukirikust sai riigikirik. 1712. aastal sai Venemaa uueks pealinnaks Peterburg. Peeter Suure sõnul oli just Peterburg aknaks Euroopasse. Tsaar muutis Venemaa õukonnaelu euroopalikumaks ning jagas riigi kubermangudeks
positsiooni · Valitsusasutuste struktuuri muudeti põhjalikult bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest senatiga · Kirik allutati riigile, patriarhi ametikoht kaotati ja kirikupeaks sai tsaar · Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle isikumaksule (pearahale), mida pidid maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud · Hakati korraldama rahvaloendusi e. hingerevisjone, et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet · 1712. Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa Venemaa euroopastamise kavast · Peeter I reformid kohtasid visa vastupanu, kuid kõik vastuhakud suruti julmalt maha · Peale Peeter I surma vahetusid valitsejad kiiresti. Pikemalt suutis troonil püsida vaid Peeter I tütar, talle järgnenud Peeter III oli võimul vaid pool aastat, kuna põikpäine
sugulastest koosnevad senatiga, prikaaside asemele rajas kollegiumid; uue halduskorraldusega jagati riik kümmekonnaks kubermanguks; kiriku allutamine riigile, patriarhi koht kaotati ning kirku juhtumiseks loodi sinod; riigikassa täitmiseks kehtestati isikumaksud, millest olid vabastatud vaid aadlikud ja vaimulikud, sellest ülevaate saamiseks hakati korraldama hingerevisjone; pealinn kolis Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine pidi olema euroopalik (õukonnas keelati Vene riietus ja pikad habemed, naiste kaasamine õukonnaellu, ajaarvamine Kristuse sünnist, kuigi Juliuse kalendri järgi) 4) Miks tahtsid suurriigid laiendada koloniaalvaldusi? Paljudes kolooniates leidus ohtralt toorainet ja väärismetalle; üha süvenev imperialism tekitas suurriikides tahtmist
päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar. · Hakkati koguma pearaha riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi ple isikumaksule, mida tasus kogu meessoost elanikkond, väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. · Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg. Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks. · Kalendri muutus. Alates 1700. a. hakati ka Venemaal aastaid loendama Kristuse sünnist. · Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. Peeter I eluajal suudetigi
lõppemist Eestis 1710. aasta sügisel ulatus elanike arv Eesti linnades kokku vaevalt 5000 inimeseni. Linnade toibumine pärast sõja lõppemist oli raske. 12. Talurahva teokoormised (korraline tegu, erakorraline tegu) 18. Sajandil ülevenemaaline maksusüsteem laiendati ka Eesti ja Liivimaale. Venemaa eeskujul seati sisse pearaha, mida võeti kõigilt meeshingedelt, vaatamata nende eale. Maksukohustuslaste arvu kindlaks tegemiseks hakati Sise-Venemaa eeskujul korraldama hingeloendusi ehk hingerevisjone. 13. Roseni deklaratsioon Selles oli kirjas: · Eesti ja Läti talupojad on olnud mõisnike pärisorjad juba Baltimaade vallutusajast peale. Mõisnikel olevat õigus neid omatahtmise järgi müüa, pärandada jne. · Talupoegade vara olevat samuti, nagu talupoeg isegi, mõisniku täielik pärisomand. Talupoeg ei saavat endale midagi hankida, vaid ainult mõisnikule. Mõisnikud võivad talupoegade varaga talitada oma suva järgi.
Uue halduskorraldusega jagati riik kümnekonnaks kubermanguks. Oluliseks sammuks oli kiriku allutamine riigile. Patriarhi koht kaotati ning kiriku juhtimiseks loodi sinod, mis muudeti kolleegiumile sarnaseks riiklikus ametiasutuseks. Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle üldisele isikumaksule pearahale, mida tasus kogu meessoost elanikkond, välja arvatud aadlikud ja vaimulikud. Et saada maksukohutuslastest täpset ülevaadet, hakati korraldama hingerevisjone. 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast üle Peterburi. Peterburi ülesehitamine oli üheks osaks Peeter I Venemaa euroopastamise kavandis. Venemaa euroopalikumaks muutmine piirduski paljudel juhtudel vaid välise küljega: õukonnas keelati traditsioonilise vene riietuse ja pikkade habemete kandmine. Seltskonnaellu kaasati ka naised, mida seni oli loetud sündsusetuks. Euroopalikumaks muudeti ka ajaarvamine: 1700. aastast hakati ka Venemaal aastaid loendama Kristuse sünnist. Uuema
annaabi.ee 
