võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud) 7. VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava) Kategooria VARIA sisaldab maininguid, mis antud süsteemi kategooriate alla ei paigutunud. Toodud 6 põhifaktorit peegeldavad seda, millest kvalitatiivsetest näitajatest kollektiiv lähtub oma arenguruumi määratlemisel. 1.1. Tugevused
Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st. kasvatustegevuse keskus, milles oli koos lisaks gümnastikale (nimi!), hingeharidus-, kesk- ja kõrgkool. Sellega liitus pooljumal Akademose heroon. • Oli hästi kastetud puudesalus korrastatud alleede (peripatos) ja jalutusteedega 5. saj eKr. Alal kasvasid plaatanid ja jalakad. • Aristophanes kirjeldas orgu: „Kõikjal lõhnab meeldivalt kuslapuu järele, on rahulik ümbrus ja kattelehed, mida pärnaõied heidavad, […] kui plaatan sosistab armusõnu jalakate salus kevade kaunil aastaajal.“ Heroon
sajandist üha tugevamini kanda kinnitav ristiusk ning selle vahendajad (kirikuõpetajad, köstrid), aga ka koolmeistrid ning 19. sajandil järjest suuremal hulgal maale kolivad nn maatamehed ehk kaupmehed- käsitöölised (Berg jt 1998:207). Nii võib öelda, et Eesti külaühiskonnas kujunes17.-19. sajandil oma eliit, mis koosnes traditsiooniliselt koolmeistrist, pastorist, arstist ja mõisnikust. Nende kaudu jõudis maarahvani kombeõpetus, vaimu- ja hingeharidus ning osake maailmakultuurist. 3.1. Külaelanike ühistegevus kultuurikandjana Keskajast on väga vähe ajaloolisi andmeid küla ametimeeste (vanemad, kohtunikud ja muud) ja nende ülesannete kohta kasutusel on olnud nimetusi nagu ,,sundja", ,,vardjas", ,,kubjas", kilter, vanem, kümnik, korrapealne (Berg jt 1998:207). Kuigi ühiselt tegutseti Eesti külas juba aegade algusest, pärinevad kogutud teated selle kohta, milliseid küsimusi taluperemehed koos lahendasid, alles alates 19
Spencer käsitles seda askpekti psühholoogias me ei tohiks vahele sedaga võitlusele, mis toimub ühiskonnas. Stanley Hall, oli täiesti vastu sellele teooriale. Ta hakkas uurima hingeharidust, selle asmel, et taandada kõik maailmas toimuv rangele intellektipõhisele konkurentsile. Mingi piirini võttis S. Hall revolutsiooni teooria selle aluseks, aga ta leidis, et hingeharidus on siiski tähtsam ehk siis võimalus ellujääda on hingehariduse baasil. See muudab paremakas kogu rahvuse, tsivilisatsiooni. · Child Studies (kasvatus psühholoogia suundumus). Mida laps ise tahab, millised on tema ootused. · See millega Hall tegelikult ajalukku läks oli see, et tuleks uurida seda, mis toimub lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise vahel. o Halli poolt võetud kasutusele mõiste ,,adolescence". See on nii sotsiaalne kui
annaabi.ee 
