MBLIKUD.mblikud on llijalgsed.Saaki pab pnisvrguga,mille valmistab vrgunrmete nrest.Koob vrgu taimede vi puuokste vahele. LAHKSUGULISED.Emane suurem kui isane.Otsene areng.Muneb. PEARINDMIK TAGAKEHA NRVISSTEEM MEELEELUNDID lugkobijad vrgunsad vrguniidi tekitamiseks vike peaaju neb halvasti lugtundlad(saagi haaramiseks) koosneb rakkudest kombib jalgadega ja kompe- 8 lihtsilma karvakestega 8 jset sugaknised(vrgu kudumiseks) ERITUSELUNDID VERERINGE HINGAMISELUNDID erituselundid tagakehas. avatud raamatkopsud-paljudest lehtedest koosnevad lhikesed hingamistorukesed trahheed
Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see lubab neil rohkem toitu säilitada. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 4. HINGAMINE Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 5. ÄMBLIKULAADSED Ämblikulaadsed on ämblikuga sarnased lülijalgsed. a. Koibikud sarnanevad ämlikuga kõige rohkem. Tema kehal on sageli punased parasiitlestad. Väga pikkade jalgades. Võrku ei koo. b. Skorpionid, kes elavad enamasti sooja või kuuma kliimaga maades. Tagakeha lülid on lühikesed ja peened ning tipus on mürgiastel, millega surmab ta oma ohvri. seejärel
tabab seda et selgrootu saab rahulikult hingata ja mida sügavamal nad asuvad seda väiksem on oht et nad lähvad katki ning loom sureb . Millised on raamatkopsud ja miks sellised? * liistangud paiknevad nii nagu raamatu lehed * asuvad keha tagaosas * koosnevad raamatulehti meenutavatest õhukestes veresoonterikastest liitsakutest. Mis on trahheed ja trahheedevõrgustik? Putukate ja ämblike torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad õhuhapniku kõigi elunditeni. Kogu keha läbivad hingamistorukesed mis on omavahel ühenduses. Teada, et selgrootud võivad paljuneda nii suguliselt kui mittesuguliselt. Esimese jaoks on vaja enamasti kahte vanemat (seega eri sugurakke), teise jaoks ainult ühte (sugurakke pole). Teada erinevaid mittesugulise paljunemise võimalusi ja kes nii paljunevad. *Poolumine nt: Käsnad, Meritähed. * Pungumine nt: Hüdrad, Korallid Miks on mittesuguline paljunemine kasulik? * Järglased on kõik ühetaolised. * Ühesuguste omadustega ja puudustega.
Liitsilm paikneb lühikese jätke tipul ja koosneb sadadest läätsedest ehk väikestest silmaosakestest. Kõik silmakesed kokku näevad tervet eset või ala. avatud vereringe Kui veri liigub osa oma teest kehaõõnsustes. Lahksuguline Järglaste saamiseks on vaja emas,- ja isaslooma. kehaväline viljastamine. Viljastamine toimub kehast väljas. Alammõõt mõõt/piir, millest väiksemaid isendeid ei tohi püüda. Trahheed ämblikutel tagakehas paiknevad lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde.
Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad? Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid
Ämblike tagakehal on paljudest lehekestest putukatest.keda ta püüab koosnevad raamatkopsud.Õhk pääseb püünisvõrguga.võrku kinni jäänud objekt nendesse tagakeha alapoolel paiknevate kompides teeb ta kindaks kas on sõõdav.siis hingeavade kaudu.lisaks raamatkopsudele hammustab ta ohvrit lõugtundlatega ja surub asuvad tagakehas veel lühikesed temasse mürgi.ohvri mähib ämblik võrku ja hingamistorukesed e.trahheed.mis juhivad eritab tema kehasse seedenõret.ta imeb õhu otse siseelundite juurde poolseeditud toidu sopilisse pugusse. paljunemine Ämblikud on lahksugulised.isasäblikust suurem emasäblik muneb munad võrguniidist valmistatud kookonisse.munadest kooruvad väikesed äblikud
Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad? Ämblik hingab raamatkopsudega. See koosneb paljudest lehekestest. Õhk kopsudesse pääseb tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu. Lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. 38. Vähilaadsed Võib jaotada kahte rühma alam- ja ülemvähid. Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid
Joonis: Teo hingamiselund. Selgitus: Õhk liigub teo koja eesosas oleva hingamisava kaudu kopsu, milles on palju veresooni. Kops asub teo koja sees. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Ämbliku hingamiselundid. Selgitus: Ämbliku raamatkopsu liistakute vahel liikuvast õhust tungib hapnik verre ja süsihappegaas vastupidises suunas. Õhk pääseb raamatkopsudesse keha alapoolel olevate hingeavade kaudu. Peale kopsude on ämblikel ka kehapinnale avanevad lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. Raamatkopsu liistakud paiknevad nii nagu raamatulehed. --- 51 Kuidas hingavad putukad? Putukad on küll väikesed, kuid väga aktiivsed ja vajavad seepärast palju hapnikku. Suurem osa putukaid hingab kitiinist torukeste, s.o trahheede abil. Need moodustavad kogu keha läbiva võrgustiku ning selline süsteem on oluliselt arenenum kui ämblikel: torukesed hargnevad üha peenemateks harudeks, et varustada hapnikuga iga rakku
annaabi.ee 
