Meditatsioon · Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis jm) · Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED · Loovuse ja mõtteselguse areng · Sisemise tasakaalu ja heaolutunne · Suurem vastupanu stressile · Parem kehaline ja vaimne tervis Enamik meditatsioonitehnikaid · Tähelepanu suunamine · Keskendumine, süvenemine · Asend · Hingamine · Kujutlemine · Kujutlustest vabanemine · Mõtlemisele keskendumine (Kontemplatsioon) · Mõtlemise peatamine
kuulatakse või mida tekitatakse. Sügavamates meditatsiooniseisundites kasutatavaid mantraid nimetatakse hinduismi traditsioonides ka suutrateks. Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust
tekitatakse. Sügavamates meditatsiooniseisundites kasutatavaid mantraid nimetatakse hinduismi traditsioonides ka suutrateks. Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne)
kaitsejõud ja sunnib inimest tegutsema. Ülitugevale valule reageerib peaaju eriliste valuvaigistavate ainete - endorfiinide tootmisega. Endorfiinide tase on kõrgem, kui naine on keskendunud sünnitusele. Kui suureneb valu intensiivsus, suureneb ka endorfiinide tase veres. Hirm ja ärevus vähendavad tunduvalt sünnitaja võimet valu taluda. Mida peaks kindlasti teadma valust sünnitusel? Kõigepealt seda, et valu tuleb ja olema valmis sellega kohtuma. Õpi hingamistehnikaid, leia endale sobivad asendeid. Selleks, et valuga paremini toime tulla, saad ennast paljuski ise aidata. Kuidas seda teha, uuri kindlasti juba enne sünnitust. Samuti peaksid teadma, et sünnitusvalu ei saa panna ühte patta jäseme amputatsioonivalu või vähivaluga, need on sootuks ise asjad, nende eesmärk ja toime organismile on erinev, ka lõpptulemus on erinev! Seega ei saa olla sarnased meetodid nende nii erinevate valudega toimetulekuks
kutsuma ühe nimega "te"- käsi või "okinawa-te" ehk siis okinawa käsi. Seda kunsti võib pidada tode- chuang-fa ja tänapäeva karate vahendajaks. Satsuma-klanni keelu pärast pidi okinawa-ted harjutama salaja. Kolm juhtivat okinawa-te koolkonda olid Shuri-te, Naha-te ja Tormari-te, mis said oma nimed saare linnade järgi. Sadamalinn Nahast tuli Naha-te, stiil, mis laenas palju Hiina kung fust. See oli loomult kaitsepärane ja kasutas chuang-fa pehmeid blokeerimis- ja hingamistehnikaid, heiteid ja maadlust. Shuri-te sarnanes Okinawa traditsioonilisele, otsekohesele ja karmile relvata võitluskunstile. Seda stiili esindas Sokon Matsumura. Kolmas stiilidest Tomari-te oli segu, milles oli mõjutusi nii Naha-test, kui ka Shuri-test. Sokon Matsumura ajal, 1800ndate aastate lõpul, ühinesid Shuri-te ja Tomari-te Shorin-ryuks ja Naha- ted hakati kutsuma Shorei-ryuks. Et Okinawa-te oli ametlikult keelatud, ei tehtud sellest mingisuguseid
või "okinawate" ehk siis okinawa käsi. Seda kunsti võib pidada todechuangfa ja tänapäeva karate vahendajaks. Satsumaklanni keelu pärast pidi okinawated harjutama salaja. Kolm juhtivat okinawate koolkonda olid shuri te, nahate ja tormarite, mis said oma nimed saare linnade järgi. Sadamalinn Nahast tuli Nahate, stiil, mis laenas palju Hiina kung fust. See oli loomult kaitsepärane ja kasutas chuangfa pehmeid blokeerimis ja hingamistehnikaid, heiteid ja maadlust. Shurite sarnanes Okinawa traditsioonilisele, otsekohesele ja karmile relvata võitluskunstile. Seda stiili esindas Solon Matsumura. Kolmas stiilidest Tomarite oli segu, milles oli mõjutusi nii Nahatest, kui ka Shuritest. Sokon Matsumura ajal, 1800ndate aastate lõpul, ühinesid Shurite ja Tomarite Shrinryuks ja Nahated hakati kutsuma Shreiryuks. Et okinawate oli ametlikult keelatud, ei tehtud sellest mingisuguseid kirjutisi ja andmed
annaabi.ee 
