PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine, südamekloppimisega ärkamised, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, kõrvetus. Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning košmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50 %), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub).
tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid). Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning kosmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50 %), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele
tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid). Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning kosmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50 %), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub).
PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine, südamekloppimisega ärkamised, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, kõrvetus. Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning košmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest). Hommikune peavalu (hapnikupuudusest) ja päevane unisus. Üsna sageli esineb hommikune neeluvalu ja tükitunne kurgus, mis on tingitud pehme suulae vibratsioonitraumast. Võib esineda ka sagedasi hingamisteede põletikke. Tihti kaasneb uneapnoe puhul kõrge vererõhk (50%), südamekaebused (hapnikupuudus on südamele koormav) ning kehakaalu tõus (apnoe tingimustes ainevahetus aeglustub).