Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine. Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega. Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused. Esinevad apnoe e. hingamispeetuse hood. Füsioloogiline apnoe: kuni 10 sekundit.
· ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral krooniline suitsetamine kiirendab hingamist · mõningate ravimite puhul · magades Hingamisrütm -- hingamissageduse regulaarsus. Normaalne hingamine on peaaegu hääletu, automaatne. Hingamisliigutused on ühtlaselt rahulikud ja korduvad ühtlaste vaheaegadega. Hingamissügavus -- sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul. Normaalselt hingab inimene ühtlase sügavusega. Haiguste korral võivad esineda kõrvalekalded. Hingamissügavuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume: · normaalne hingamine, · pindmine hingamine, · sügav hingamine. Vajalikud vahendid · Stopper või kell · Vajadusel mittesteriilsed kindad Patsiendi ja ümbritseva keskkonna ettevalmistus Tegevus Mõju Tee kätehügieen
16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x' ' Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L
● keskmineBRONHIAALNE - ristumisel vasaku peabronhiga (hingetoru bifurkatsiooni kohal) ● alumineDIAFRAGMAALNE - vahelihase läbimiskohal Söögitoru lihased: - Ülemine ja alumine kitsus toimivad sulguritena: normaalselt suletud, va neelamise ajal - ülemine ja alumine sulgurlihas eSFINKTER, avanevad vaid toidupala edasitoimetamiseks - ülemine lihas takistab hingamisliigutuse ajal õhu sattumist söögitorru - alumise lihase funktsioneerimishäired: röhitsemine; happelise maosisaldise refluks söögitorru ja neelu - sfinkterite sulguse korral on nendevahelises söögitoru osas alarõhk nagu pleuraõõnes (kasulik hingamisuuringutel) 2. Füsioloogilised e funktsionaalsed kitsused(vaid elaval inimesel tuvastatavad): ● aortaalne kitsus- ristumisel aordiga ● kardiaalne kitsus - söögitoru üleminekukoht makku
annaabi.ee 
