TÖÖTAMINE -sageli on kergem taluda haigust, kui ei pea loobuma tööst SUREMINE 3 HINGAMISELUNDKONNA HAIGUSED Uurimismeetodid kopsuhaiguste korral Auskulteerimine Kuuleme kopsus tekkinud helisid. Kopsu kuulatletakse eest, tagant , külgedelt Tehakse kindlaks hingamiskahina tüüp Hingamiskahina tugevus Hingamiskahinate olemasolu ja asukoht Normaalne hingamiskahin (vesikulaarne hingamiskahin) peaaegu hääletu, mis meenutab "F" tähte. Enne kuulatlemist patsient köhatab, et suurtes hingamisteedes ei oleks lima Väljahingamiskahin on vaiksem ja lühiajalisem kui sissehingamiskahin Hingamiskahinat muudavad haigused: Astma KOK Kopsuturse Kopsupõletik Kopsuhaiguste diagnostika Visualiseerivad meetodid
On palpatsioonil sedastatav x On anamneesi kogumisel sedastatav x On näiteks iiveldus Pulsi defitsiidiks loetakse vahet... Valige üks või mitu: lk 6 Südame rütmi ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame rütmi ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel x Südame löögisageduse ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame löögisageduse ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel Normaalsete hingamiskahinate hulka kuuluvad... Valige üks või mitu: lk 9 Bronhovesikulaarne hingamiskahin x Vesikulaarne hingamiskahin Pueriilne hingamiskahin x Bronhiaalne hingamiskahin Lasegue katsuga uuritakse... Valige üks või mitu lk 30 Nimmevalu esinemist x Radikulopaatia esinemist Meningeaalärritusnähtude olemasolu Ekstrapüramidaalnähtude olemasolu Mis on arstlik diagnoos? Valige üks Alk2 x Lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta
ümbritsev sile lihaskude tõmbub kokku, limaskest tursub ja limaeritus suureneb. See nõuab hingamislihastelt pingsamat tööd, raskendab hapniku saamist ja põhjustab hingeldust. Hingamine ja vereringe Jälgimine · Patsient hingeldab, väljahingamine on raskendatud, kiunuv. Lisaks esineb köha ja sekretsioon hingamisteedest. Rohke kollakas või rohekas röga võib olla infektsiooni tunnus. · Hingamissageduse tõus >30/min · Hingamise abilihaste kasutamine · Hingamiskahinate nõrgenemine · Hingamise muutumine ebaregulaarseks ja pulsi tõus üle 130 löögi minutis ennustavad hingamispuudulikkust, mille raviks on vajalikud intubatsioon ja respiraatorravi. · NB! Bronhodilaatorid võivad põhjustada pulsisageduse tõusu! Uuringud · Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga · Hingamissagedus · Pulss · RR · PEF · NB! Individuaalsed erinevused ja võrdlemine patsiendi võimalike varasemate näitajatega
Seejuures on tegemist kaebuste või kirjeldustega, mida teine isik ei saa tajuda (tunda) ega mõõta ja mille tõelisust ei saa seetõttu ka otseselt kontrollida. Näited: külmatunne, närvilisus, valud, iiveldus jne. Näiteks subjektiivseid lauseid „Mul ei jätku õhku hingamiseks“ või „Mul on raske hingata“ tuleks kombineerida objektiivselt saadava informatsiooniga, nagu patsiendi kehahoiak, nahavärvuse muutused, hingamisel abilihaste kasutamine ja patoloogiliste hingamiskahinate olemasolu. Selline eristamine võimaldab võrrelda patsiendi subjektiivseid kaebusi ja objektiivseid andmeid. Patsiendi subjektiivsete ja objektiivsete andmete võrdlus Objektiivsed andmed Subjektiivsed andmed 78-aastane mees, seisab lahtise akna juures „Mul ei jätku õhku hingamiseks“ ettepoole kallutatult ja kätele toetudes Vererõhk 175/90 „Ma ei saa seal istuda“ Pulss 130 ja korrapärane
annaabi.ee 
