8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid. Skorpionid-…………………….….…………….. ; lestad- tolmulestad,sametlestad, ;puugid- laanepuuk, võsapuuk. 9. Kirjelda ämbliku välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Ämbliku keha katab kitiinist kest-välistoes, kaitsevärvus, keha on lüliline, karvakesed jätkedel ja mujal kehal. Keha koosneb 2 osast: pearindmik(suu, 2p. jätkeid, 8 lihtsilma, 4p. jalgu), tagakeha(hingamisavad, võrgunäsad). 10. Kuidas ja milleks koovad ämblikud võrke? Ämbliku tagakehas on näärmed, mis toodavad võrguniiti, mis koosneb valgust ja on väga tugev. 1. Püünisvõrgu tegemiseks; 2. uru vooderdamine; 3. saagi mähkimine; 4. munade kookon; 5. liikumine. 11. Kuidas ämblikud saaki püüavad ja toituvad? Toituvad väiksematest putukatest-1. püünisvõrguga, 2. urus varitsedes, 3. jälitades saaki. 12. Milles seisneb ämblikulaadsete tähtsus looduses?
Tõenäoliselt levib liik järgnevatel aastatel edasi ka pajudesse teistesse riikidesse, millest enamus asuvad Euroopas. KUIDAS KAITSEB ENNAST MESILANE? • Kui mesilased märkavad taru lähedal lendavat vapsikut, ründavad nad vaenlast lennusalgana. Suur hulk mesilasi segab vapsiku lendamist, nii et see maha kukub. Mesilased lämmatavad vapsiku, surudes ta mesilaskobara tihedasse haardesse. Sellega takistatakse vapsiku tagakeha liikumist ja surutakse kinni vaenlase hingamisavad. Keskmiselt kulub mesilastel vapsiku lämmatamiseks 57,8 minutit. • Ülekuumutamisrünnakut kasutavad vaid üksikud mesilasrassid, kes on tavalisest kõrgema temperatuuritaluvusega - mesilased kogunevad massiliselt sissetungija ümber ja tõstavad seeläbi ta kehatemperatuuri nii kõrgeks, et see sureb. Vapsikule on surmavaks temperatuuriks umbes 50ºC. Paraku enamikule mesilasrassidest on nii kõrge temperatuur samuti eluohtlik ja nemad ei saa seda taktikat vapsikute vastu kasutada.
laup. Pea väljaveninud esiotsa kinnituvad suised, mis pistesääskedel on kujunenud pikaks londiks, mis emasloomadel on vere imemiseks. Londi alusel, pea lähedale kinnituvad kobijad, mis isasloomadel ja kõigil hallsääskedel on pikad, peaaegu londi pikkused. Teistel liikidel jäävad aga kobijad londist lühemaks (Remm, 1954). B. Rindmik Rindmiku pealispind katab seljakilp (skuutum). Rindmiku küljed on kaetud väiksemate kilbistega (pleuradega). Külgedel asetsevad ka hingamisavad (stigmad) (Remm, 1954). Rindmikule kinnituvad tiivad, ning kolm paari jalgu. Ees-, kesk- ja tagajalad. Iga jalg koosneb puusast, säärest, reiest ja 5-lülilistest käppadest (Remm, 1954). C. Tagakeha Tagakeha on pistesääskedel pikk ja silindriline, mis koosneb 10 lülist. 2 viimast lüli on tugevasti muutunud ja täidavad erilisi ülesandeid sääskede suguelus. Kaks viimast moodustavad sigitid. Isasloomadel nimetatakse seda hüpopüügiks, mis on keerulise ehituse ja
seljal ning tumedad kõhul. Talvel elavad hülged üksinda või paaris, mitte karjades nagu hallhülged. Puhates hajutatuna jääväljadel on nad tihti teiste elusolendite vastu agressiivsed. Viigrid otsivad kindlaid jäätüüpe (paakjää ja rüsivallid), kuhu rajavad pesad ja hingamisavade süsteemi. Igal emasel viigerhülgel on jääs mitu hingamisava, mille vahel ta häirimise korral liigub. Nad suudavad hoida hingamisavad lahti isegi mitme meetri paksuse jää korral. Jää on sellele arktilisele liigile väga oluline, sest nad sigivad üksnes jääl erinevalt hallhülgest, kelle pojad võivad sündida ka maismaal. Pojad sünnivad paakjääle rajatud pesades veebruari lõpus ja märtsi alguses. Jää olemasolu on viigerhülge poegade ellujäämiseks möödapääsmatu tingimus, sest muidu sünnivad nad vette ja hukkuvad. Emane viiger poegib pärast 9 -10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää
· värvuselt rohekaspruunid · keha lülideks rindmik ja tagakeha · keha lülideks pea, rindmik ja tagakeha · lülideks pearindmik ja tagakeha · 4 paari käimajalgu · 3 paari käimajalgu · 2 paari tundlaid · lõugtundlad mürk · 1 paar tundlaid · sõrad · kobijad · tagakehal hingamisavad · 5 paari käimajalgu · kehaväline seedimine · avatud vereringe · sabauim · elundid tagakehas · eritustorukesed avanevad tagasoolde · tagakehajalad · pugu · hea kuulmine · liitsilmad: mosaiikne nägemine · raamatkopsud · hea haistmine
Arcachoni lahte, loode Prantsusmaale, kus neid tihti peale leitakse väga madalates ja mudastest loikudest, austripankade lähedalt. See liik võib läbi viia põhjapoole rännet suvel ja talvel Briti saarte vettesse. BIOLOOGIA, ÖKOLOOGIA Eraklik ja aeglaselt liikuv marmorrai võib jääda liikumatuks mitmeks päevaks. Ta on aktiivsem öösiti, enamuse ajast päeval veedab põhjasisse kaevunult nii et ainult silmad ja hingamisavad välja paistavad. Vastavalt oma laisale loomusele, on marmorrail madal vere hapniku sisaldus ning pulss (10-15 lööki minutis). Liik suudab isegi ellu jääda tingimustes kus hapniku tase vees on väga madal, nt mõõna ajal olevates lompides. Rai lõpetab täielikult hingamise kui hapniku osarõhk langeb alla 10-15 Torri, ja ta saab elus olla sellises seisundis vähemalt 5 tundi. It deals with extreme hypoxia by coupling anaerobic glycolysis to additional energy-producing pathways
kogupindala, mis on otseselt seotud sademete taastootmisega läbi transpiratsiooni. Amazonase vihmametsa pöördumatu hävimine hakkab kliimamudeli kohaselt juba 3-4 kraadise temperatuuritõusu korral. Lausa paradoksaalne on aga see, et suurem süsihappegaasi hulk atmosfääris on Amazonasele hoopis kahjulik, sest üldjuhul ergutab kõrgem süsinikdioksiidi kontsentratsioon taimekasvu. Taimelehtede alumisel küljel on mikroskoopilised hingamisavad - nende kaudu saavad taimed fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi. Samal ajal väljub hingamisavade kaudu hapnik ja veeaur. Kõrgemate süsinikdioksiidi kontsentratsioonide saab fotosünteesiv organism kiiremini oma eluks tarviliku süsinikdioksiidi kätte ning seega väheneb hingamisavade avatud oleku aeg. Selle tulemusel väheneb veeauru eraldumine, mis hoogu kogudes võib Amazonase vihmametsale kõrbestumise suunas viimase tõuke anda.
Kilplutiklased on lühikese, laia ja õhukese kehaga. Seljal esinev kilbike (scutellum) on suur ja ulatub vähemalt tagakeha keskpaigani. Tuntud kapsa kahjur on kapsalutikas, metsamarjadel on tavaline marjalutikas. 58. Liuskurid e. vesijooksikud jooksevad veepinnal, jalad ei märgu, 4 jalga, eesjalad on haaramiseks, mitte jooksmiseks, jahib putukaid, võib ka lendu tõusta, puhkab kaldal. Selgsõudurlased vee all, kõht ülespidi, pikkade tagajalgadega, hingamisavad tagakeha tipus. Kärestikulutikas elab kiiresti voolavas vees kivide vahel, kuju lame, tiibateta. 59. Eestiivad kõigil kõvade kattetiibadena, kilejad tagatiivad lendamiseks, puhkeolekus kokku volditud, mitmesuguseid toitumisviise,täismoone, enamus maismaal, vastse ja valmikuna osad magevees. Taimetoidulised vastsed tihti valge tõugu kujuga, röövtoidulised saledad ja liikuvad. Alamseltsid: röövmardikalised ja segatoidumardikalised. Vees elavad N: