Ühekordsed kateetrid visatakse peale kasutamist ära, kuid psiaspiratsioonikateeter paikneb steriilses kiles, mis võimaldab kasutada kateetrit 24 tundi. Seejärel aspiratsioonikateeter vahetatakse, sulgedes vahetuse hetkeks intubatsioonitoru klemmiga, et säilitada tekitatud rõhk hingamisteedes. Suletud aspiratsioonisüsteemid on uueks suunaks mehhaaniliselt ventileeritud patsientide intubatsioonitorude puhastamisel. Vahe tavapärase aspireerimisega seisneb selles, et patsienti ei ole vaja hingamisaparaadist lahti ühendada ja aspireerimise ajal säilib hingamisaparaadi poolt ette antud rõhk hingamisteedes (Weilitz 1991, Solnik 2002). Ühekordne aspiratsioonikateeter ei tohi olla suurem kui pool intubatsioonitoru sisediameetrist, et vältida aspireerimise käigus tekkida võivat hpoksiat (Weilitz 1991.). Jongerden jt. (2007) on oma uurimises jõudnud järeldusele, et ei ole suuri erinevusi, et eelistada suletud aspireerimist tavapärasele. Monaco jt
aru saamine kuidas seljaaju kaela piirkonna kahjustus mõjub elukvaliteedi. (Gibson jt 2003; 41) Psühhosotsiaalsed aspektid on väga olulised ja ei tohi olla mitte märgatud õendusabi osutamises. Selle traumaga patsient võib tunda kurbust tingitud tema seisundist ja iseseisvalt funktsioneerimise oskuse puudumisest. Patsient võib tunda depressiooni ja frustratsiooni teistega kommunikatsioonides. Võib esineda ärevus ja ängistus, mis võib olla tingitud hingamisaparaadist sõltuvusest. Tema ennesehinnang oluliselt langeb. Toimetuleku mehhanism ja usaldusväärsed suhed peavad olema õe ja patsiendi/tema perekonnaliikmete vahel. Õdede meeskond peab väga põhjalikult selgitada protseduuri teostamist. (Sharon jt 2005; 62) Õde (nurse) - on isik, kes lõpetanud õendusala põhikoolituse ning kellele on vastava seadusandliku organi poolt antud õigus praktiseerida õendusalal. (Rankin jt 2006; 364)
..239ȱ Puudulikȱperifeerneȱverevarustusȱ(00204)ȱ.....................................................240ȱ Südameȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00200)..............................................242ȱ Peaajuȱpuudulikuȱverevarustuseȱriskȱ(00201) ................................................243ȱ Puudulikuȱperifeerseȱverevarustuseȱriskȱ(00228)ȱ..........................................244ȱ Hingamisaparaadistȱvõõrutamiseȱhäireȱ(00034) ...........................................246ȱ 5.ȱklass:ȱenesehooldus............................................................................... 248ȱ Puudulikȱkoduȱkorrashoidȱ(00098)ȱ.................................................................248ȱ Valmisolekȱpiisavaksȱenesehoolduseksȱ(00182) ............................................249ȱ
NB! Hapnikuvoolik, hingamiskott + hapnik jms pane elektroodist u 1 meetri kaugusele. 12. Veendu visuaalselt, et kõik on eemal ja ei ole midagi elutähtsat, mis võiks defibrillatsiooni tõttu patsiendi küljest eemalduda (veenikanüül, intubatsioonitoru väljanihkumine jms). NB! Ideaalne oleks defibrilleerida patisenti ekspiiriumis e tühjade kopsudega ja ilma PEEP- klapi toimeta (väiksem kehatakistus). Vajaduse korral eralda patsient hingamisaparaadist! 13. Veendu, et sa ise ei ole kontaktis patsiendiga! 14. Vajuta korraga defibrillaatori plaatidel asuvatele nuppudele (olenevalt tüübist võib ka ühele nupule) surudes defibrillaatori plaatidele u 10 kg jõuga NB! Lastel 5 kg jõuga! 792 15. Loe pärast vajutust mõttes kolmeni ja veendu, et toimub patsiendi lihaskontraktsioon ning eemalda siis plaadid. 16. Vahetult pärast defibrillatsiooni alusta kiirelt südamemassaažiga ja tegutse olukorra kohaselt
annaabi.ee 
