Vabaklass: PÖÖRDADRAD 1.koht - Mait Pajo (Dotnuvos Projektai) 2.koht - Elari Mäekivi (Voore Farm) 3.koht - Johannes Toom (Väike-Avi talu) 4.koht - Rauno Lend (Noortalunik) 5.koht - Bogdan Doroš (Türi) Noorkündjad: TAVAADRAD 1.koht - Pille - Riin Reinaus (MTÜ Kaspar Järvala Künniklubi, Rodnas OÜ) 2.koht - Keit Uusen (Olustvere TMK) 3.koht - Priit Haavapuu (Olustvere TMK) Hobustega künnivõistlus. 1.koht - 63 hindepunktiga Vello Tamm hobusega Sallina. 2. koht - 56 punktiga Heino Laiapea hobusega Undrek ja hobusejuhi Mati Säreviga. 3. koht - kuulus Peeter Nurmikule hobusega Ame. VIP künnivõistlus Künnivõistlused on küllaltki spetsiifilised ja pealtvaatajatele mitte kõige atraktiivsemad. Et propageerida künnikultuuri sai kolm aastat tagasi otsustatud korraldada näidis künnivõistlus ka tuntud inimestele e. VIP künnivõistlus.
Rohkem esinevad pruunid näivleetunud mullad (Penu, 2005). Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005). Eesti haritava maa keskmine mullahindepunkt on 41, Viljandi maakonna keskmine on 43. Kõrge boniteediga põllumaadeks loetakse 50 ja suurema hindepunktiga maid ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007). Kõige suurem veekogu, mis kaevete lähedale jäi- Võrtsjärv. Järve kaugus ca 500- 700 m. Rohumaa läheduses on endine kuivenduskraav. Mõned aastat tagasi olid tehtud kuivendustööd. Taimedest kasvab rohkem hiirehernest, naati, timutit, kurerehat, valget mesikat. Põllumaal kasvatatakse otra. Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts,
Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile 49. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8...95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35...60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100-punktilisel boniteediskaalal
vastavalt kas vähenemise või suurenemise suunas. Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile. 36
Paranduste sisseviimise järel saadakse olemasoleva seisundi hindepunkt. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. Perspektiivboniteet fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad maaparandust (kuivendamist). Mullastikukaartidel on mulla boniteet tavaliselt väljendatud perspektiivboniteedina. Automorfsetel muldadel langeb see kokku olemasoleva seisundi hindepunktiga. Liigniisketel muldadel on vaja teha parandusi vastavalt kuivendusseisundile 49. Eesti haritava maa boniteet. Eestis varieerub haritava maa boniteet 8...95 hindepunkti, peamiselt jääb see siiski vahemikku 35...60 hindepunkti.Viimaste hindamistulemuste põhjal on Eesti haritava maa keskmine boniteet 39-40 hp Maade kvaliteeti (põllumajanduslikku tootlikust) hinnatakse Eestis 100- punktilisel boniteediskaalal
annaabi.ee 
