ja olid tehtud suured finantsinvesteeringud väärtpaberitesse, seoses sellega ettevõtte võiks kohe tasuma oma lühiajalisi kohustusi ja tal oleks jäänud veel piisavalt raha toimimiseks. Samas ka 2008 aastal antud näitaja on järsku langenud alla 2,7-lt 0,6-ni. See on seotud lühiajaliste kohustuste suuremisega ja raha ja finantsinvesteeringute vähenemisega. Seoses sellega 2008 aasta lõpus ettevõtte ei oleks võimeline kohe tasuda oma lühiajalisi kohustusi, kuid aga lähtudes hindamisskaalast antud näitaja on väga hea tasemel. 2009 aasta lõpus ettevõtte oli parandatud oma positsiooni ja näitaja oli kasvanud 0,6-lt 1,4-ni. See on seotud lühiajaliste kohustuste vähenemisega ja raha ja väärtpaberitesse investeeringute suurenemisega. seoses sellega ettevõtte oleks võimeline kohe maksma välja oma lühiajalisi kohustusi. Anud näitajad saab usaldata ainult juhul kui olla kindel, et finantsinvesteeringud on tehtud
Küll aga tehakse seda suuremate õpilaskontingentide puhul. Näiteks fikseeritakse õpilaste õpitulemuste jaotusest lähtuvalt hindamisnormid tasemetööde ja ka riigieksamite jaoks. Et seda adekvaatselt teha tuleb teha representatiivse õpilaskontingendi katseline testimine. Ettekujutuse võimalikust hinnete jaotusest sõltuvalt õpilase asendist normgrupi õpitulemuste suhtes saab Euroopa Komisjoni kehtestatud ühtsest hindamisskaalast vahetusüliõpilaste õpitulemuste arvestamiseks. Vastavalt sellele saab üliõpilane eksamil hinde B, kui tema tulemus on parem 65%-st. Hinnete korrigeerimine ülesannete olulisuse ja neile antud kaalude põhjal- hinnete korrigeerimise vajadus võib tekkida vähemasti neljal asdjaolul, kui on vaja hinnata 1) õpitulemuste järjepidevust 2) põhieesmärkide saavutamist 3) täiendavat tööd ja 4) kokkuleppete täitmist
Eriti valusalt annab see tunda uurimistööde koostamise lõppfaasis: uurimistöö esitamine-retsenseerimine kaasõpilase poolt, retsenseerimine õpetaja poolt, juhendaja hinnangu koostamine ja kaitsmine. Osadel juhtudel tekib probleeme ajakavast kinnipidamises uurimistööde koostajatel ja juhendajatel juba protsessi varasematel etappidel. Kokku on lepitud hindamise põhimõtted. Hindamisjuhendis lähtume, et riigieksamite hindamisskaalast, milles maksimaalne punktisumma on 100. Oleme määratlenud läbi erinevate tegevuste selle hinnangu osakaalud ainekursuse läbimisel kogutava maksimaalsest punktide summast: protsessi eest - 17,5 punkti, uurimistöö sisukuse eest - 61 p, uurimistöö vormistamise eest - 21, 5 punkti. Punktid saadakse erinevatel uurimistöö ainekursuse läbimise etappidel. Ainekursust toetatavate hinnetena lisanduvad veel hinded arvutiõpetuses,
Eeltööna järgmise etapi eel lapsele teadvustatakse lastele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Mitmete autorite (Swanson jt 2005; Fey jt, 1997; Traumann, 2009; Karlep, 2003) töödest võetakse eeskuju töölõigus, kus keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Lapsele sel- gitatakse, millistest osadest koosneb sidus jutuke, ning millest tuleb igas osas rääkida . Lähtutakse Narratiivi Hindamisskaalast NHS (K. Mäesaar, M. Hallap, M. Padrik). Metoodika koostamisel arvestatakse teadlikkuse põhimõttega, st lapsele teadvustatakse tekstiloomeks vajalikke oskusi, et ta saaks neid teadlikult oma jutustustes kasutada. Oluline on, et laps teadvustaks endale, et jutustuse alguses tuleb tutvustada tegelasi, tegevuspaika ning aega; jutus- tuse keskpaigas kõneldakse, milline sündmus algatab järgneva sündmuse, millised on tegelaste mo-