koostöövalmidus meediaga ei ole aluseks eeldada, et isik soovib teha koostööd ka oma eraelu sündmuste kajastamisel. Fotod võeti 250 meetri kauguselt ning kaebajate nõusolekut ei küsitud. Artiklis ei olnud midagi negatiivset kaebajate vastu. Fotod ei kajastanud pulmatseremooniat, vaid ainult paari ja külaliste saabumist. Kuivõrd nad saabusid avalikus ruumis ja paadis, pidid kaebajad eeldama avalikkuse huvi. Eeltoodud asjaolude tulemusena leidis EIK, et Ülemkohus ei ületanud hindamisruumi kaebajate eraelu kaitsel ning et asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist. (EIK 13258/09) Neljas näide. Vahest on õiguse nõudmisest kasu nagu ka kõrgelseisva Galati linnavalitsuse ametiisikul, kelle kohta avaldati kohalikus ajalehes artikkel, mis süüdistas teda korruptsioonis - väideti, et kaebajale kuulus taksofirma. Kaebaja väitis, et ajakirjaniku artikkel ei tuginenud faktidele ja oli pahauskne. Kuigi esimese ja teise
õiguskordade norme tõlgendavate ja rakendavate institutsioonide põhiõigussõbralikkus. Peab möönma, et põhiõiguste kaitsjana ei paista EK just kõige paremas valguses. Samuti ootas EK 2000. aastani, enne kui tunnistas ühenduse meetme pädevuse puudumise tõttu tühiseks.*16 On väidetud, et Euroopa Liidu ühinemine EIÕK-ga „muudab retoorilise pühendumise põhiõigustele praktiliseks reaalsuseks“*17. Võib-olla tõesti, kuid palju sõltub sellest, kui laia hindamisruumi loovutab liidule tulevikus EIK. Isegi kui eeldada, et EK esineb tulevikus vähem liidu institutsioonide kaitsjana ja rohkem erapooliku vahe- kohtunikuna, pole põhjust arvata, et ta hakkab tulevikus kaitsma liikmesriikide rahvuslikku identiteeti sama kiivalt kui liikmesriikide kohtud. Institutsionaalsesse tegelikkusse süüvimata ei saa eeldada, et on ükskõik, kas Eesti põhiseaduses nimetatud õigusi ja põhimõtteid kaitseb Riigikohus või EK – seda enam, et võimalus neid põhimõtteid
Piiratud on kohtu kontroll, haldusel on antud vaba hindamise ruum: 1. eksamiotsustused 2. avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused (kui on ametiasutused kehtestatud ametnike hindamiseks teatud kriteeriumid, siis kahtlemata kui seal vaidlused tekivad, siis kindlasti kohud kontrollivad, kas nendest nõuetest on kinni peetud; muudel juhtudel on kohtud andnud siin haldusele hindamisruumi) 3. sõltumatute ekspertide ja asjatundjate väärtusotsustused 4) prognoosotsustused (põhinevad eelneval või eelnevatel kogemustel) (käsitlevad olukordi ja asjaolusid, mille ohtlikust on üldjuhul kogemuslikul baasil ette näha millised võivad olla tagajärjed) 5) riskiotsustused (kujutavad endast kaitset sellise ohu eest, mille puhul on kahtlus kas selline oht üldse eksisteerib, kuna puudub ammendav informatsioon, kogemusi ei ole)
õigusmõisteid. Hindamisruum kohtulikult ainult piiratud määral kontrollitav väärtushinnangute ja otsustuste ala määratlemata õigusmõistete kasutamisel haldusorgani poolt. On üldiselt toetatav seisukoht, et seadusandja andis määratlemata õigusmõistete kasutamisega haldusele volitused ainuvastutavate, kohtulikult ainult piiratult kontrollitavate otsuste tegemiseks. Põhjendused (ainult piiratult kontrollitava) halduse hindamisruumi olemasoluks: Määratlemata õigusmõisted lubavad erinevaid väärtushinnanguid, seega juba normi-loogiliselt ei saa olla ainult ühte ,,õiget" lahendust. Haldus on asjatundlikum ja suuremate kogemustega ja seisab konkreetsetele haldusküsimustele lähemal. Riigikohtu seisukoht: haldusakti põhjenduses tuleb ära tuua, kuidas ja miks otsusetegija sellest mõistest just nii aru saab ja seda sisustab. Kohus ei tohi määratlemata õigusmõistele tugineva
annaabi.ee 
