millised olid inimeste himud? Teose pealkiri tähistab seitsmendat kevadet peale sõda. Sain teada, et elementaarsetest tarvetest oli suur puudus. Ka kuivaineid oli vähe. Inimesed umbusaldasid üksteist. Elujärg linnas oli veidi parem, kuid maal oli lihtsam end ära elatada (ise kasvatati toitu). Inimesed olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud. See on ka praegu nii, himustatakse kõige rohkem seda, mida kergelt ei saa või ei tohi saada. 2. Iseloomusta peategelast: Peategelane oli noor tüdruk, 5-7 aastane. Ta oli väga tujukas, aktiivne, kohati enesekeskne (nagu kõik lapsed) ja veidi rutakas. Ta sai oma pereliikmetega üldiselt läbi, mitte erilisemalt, kui teised lapsed. Ta arvas, et kõik asjad, mis teised teevad, on tema pärast. Näiteks arvas ta, et kui vanaema liha tegi, siis tuli see hea vaid selle pärast, et ta ütles, et see hea tuleks
E. Vilde teoses ,,Mäeküla piimamees" on Tõnu Prillup umbes 40-aastane vaene talumees, kellele mõisahärra Kremer pakub rikkalikku elu Mäeküla piimamehena. Vastutasuna peab lubama Prillup oma naisel Maril Kremerit lõbustamas käima. Teose jooksul avalduvad Prillupit valitsevad tundeküllased siseheitlused iseenda tunnete ja kavatsuste vahel. Prillup on teoses peategelane, kelle mõtted ja siseheitlused annavad aimu inimese psüühilisest pingeseisundist olukordades, kus himustatakse midagi suurt, kuid selle eest tuleb vastu anda ka midagi olulist. Prillup on teose alguses aus mees. Ta on küll vaene, kuid kelleltki varastama ta ei lähe ja teise vara endale ei himusta. Kui Kremer pakub Prillupile soodsate tingimustega lepingut, hakkab Prillup maailma teisiti nägema. Ta näeb oma võimalust paremale elule, kuid vastutasuks pidi Prillup andma aeg-ajalt Kremerile lõbustajaks oma naist Marit. Prillupi väärtushinnangud muutusid pärast Kremeri ettepanekut täielikult
" Kedagi e tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustund süüdimõistev kohtuotsus. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu." Inimene ei tohi võtta teise süüd enda peale, kui ta ei tee seda vabatahtlikult. Inimene peab kohtus rääkima tõtt ja mitte andma valetunnistust. * Sa ei tohi himustada ligimese naist Meie elu oluliseks osaks on inimesed, kellega koos elame ja töötame. Iga inimese elul on ülesanne ja eesmärk. Tihtipeale himustatakse, kas naabri või sõbra naist, millal avastatakse, et teiste naine on parem, kui enda oma. Seadustes kirjas ei ole, et sa seda teha ei tohi, küll aga sa ei tohi abielu rikkuda. Kirjas on see, aga eetika reeglites. Käskude sõnumi võib kokku õeldes, et me peame armastama ligimest nagu iseennast. Me peame teistega käituma nii nagu sooviksime, et käituks meiega. Kasutatud kirjandus: Jaak Aus ja Meelis Holsting, 2009, "On seal keegi? "
Hakkavad võitlema. A võitab. Ratsu viskab A maha ning ta saab vigastusi ning sureb. A põletatakse tuleriidal, Emily kurb. Vürst tahab, et ta tütar abielluks Palamoniga. Kõik Bathi emanda proloog On 5 korda abielus olnud. Üpris kergete elukommetega. Arvab, et oleme selleks, et sigida. Abiellub raha pärast ka. Naine peab oskama mehes süüd leida. Süüdistas meest petmises. Jumal lõi naise kavalaks. Naist ei tasu ärritada. Purjus naine ei saa end kaitsta. Himustatakse seda, mis keelatud. Johnnyga Oxfordis- tahtis temaga abielluda, ei olnud kurb kui mees suri. John peksis nii, et kõrvast kurt. Kui naised saaks pühajutte kirjutada, oleks vähem neist halba kirjutatud. Bathi emanda lugu Mida naine tahab kõige enam? Oli aasta aega, et välja uurida. Kole eit ütleb, et naine tahab seda, et perekonnas meest võiks valitseda ning armsamastki ülemaks end saaks seada. Mees peab vanamutiga ühte heitma. Vanamutt
ja kandes kahju, siis näib viimane olevat pigem taltsutamatu kui endaleahnitseja, esimene aga ebaõiglane ja mitte taltsutamatu. See on siis kasu saamise järgi selge. Igasuguse muu ebaõigluse puhul viiakse see alati seosesse teatud rikutusega loomuses: näiteks liiderdamine taltsutamatusega, võitluskaaslase mahajätmine argusega, peksmine vihaga. Kui aga kasu himustatakse, siis ei seostu see mingi muu rikutusega loomuses kui ebaõiglusega. Selge siis, et peale täieliku ebaõigluse on olemas ka teine, osaline ebaõiglus, mis kannab sama nime, kuna määratlus langeb samasse liiki. Mõlemad võivad teisi mõjutada, kuid üks au, vara või turvatunde suhtes, või ka kõige suhtes, kui meil oleks nende hõlmamiseks mingi üks nimetus; see leiab aset naudingu tõttu kasusaamisest. Teine seostub aga kõigega, mis kuulub eeskujuliku inimese juurde.
annaabi.ee 
