ümberkujundamine. Frank juhtis peamisi ringkondasid Poolas H käe all. Poolas toimus haritlaste hävitamine. Poolas oli juute 1/10. Neil oli suur roll tööhõives. Nende hävitamine oleks Poola majanduse taandarenguni viinud. Ei teatud mida juutidega teha kas välja saata kuhu?-, ala hoida vastu pm-tele- või tappa. Himmlerstadt 1940. a kevadel reisisid Himmler (riigikomissar) ja Hanns Johst (natsist luuletaja, SS-i auliige) mööda Poolat. Zamosci linn vaimustas Himmlerit nii väga oma kultuursusega, et ta nimetas selle linna ümber Himmlerstadiks. Hs.-st sai esimene linn, mida saksastati.
miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS
Braunaust, vaid korralikust vanematekodust. Himmleri kodu oli katoliiklik ja kuningatruu, kombekas ja haritud, sügavate Baierimaa juurtega. Tema isa oli Landshuti humanitaargümnaasiumi serektor. Siinsamas olid koolipinki nühkinud nii Ludwig Thoma kui luuletaja Hans Carossa. Viimane tuupis siin ladinakeelseid tegusõnu nagu Roman Herzog, hilisem Saksamma liidupresident. Mis veel kui mitte haridus oleks pidanud kaitsma inimest psüühilise allakäigu eest, mis Himmlerit ees ootas? Himmleri ideaaliks oli ohvrimeelne ja kaine mõistusega võimuinimene, kellesuguste kasvatamise ta enda eesmärgiks seadis. Oma alluvatele pidas ta moraalijutlusi õiglusest ja kombekusest, samas neid vägivallatsemiseks ja massimõrvadeks sundides. Kohmakas, kartlik ja otsustusvõimetu Himmler polnud vaimuinimene. Tema autoriteet põhines sihikindlal sisemisel võimuihal, mitte tema veenval isiksusel. Himmler ei vajanud ametiposti kui sellist,
miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS
annaabi.ee 
