6) Tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale §17 Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud (1) ... on: 1) Töötaja ajutine tövõimetus 2) Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine 3) Riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülessannete täitmine 4) Osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivis §24 Puhkusetasu maksmine (1) Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemat eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (2) töötaja kellele ei makstud puhkusetasu ettenähtud ajal võib nõuda puhkuse pikkendamist puhkuse tasu maksmisega viivitatud aja võrra §27 Rasedus- ja sünnituspuhkus (1) Naisele anntakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendri päeva (2) Mittmikute sünni või tüsistusega sünituse korral antakse rasedus- ja sünnitus puhkust 154 kalendripäeva §30 Täiendav lapsepuhkus
Tema teine tippteos oli De civitate Dei 4.1. Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlemal eksisteerib 2 maailma Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal. Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed. Minevik, olevik, tulevik sellistes kategooriates mõtleb inimene. Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu. Seega küsimustel "varasemast" ja "hilisemast" on
täiuslik jumal, kelle maailmas ei eksisteeri aega ning kelle maailm on samuti muutumatu ja püsiv. Teine maailm (inimeste maailm), millele on mõlema mõtleja kohaselt omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igavene “olevik”. Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias: Muutumatu maailm – jumal; igavene olevik; aja määratlemisel pole mõtet. Muutuv maailm – inimesed; minevik, olevik, tulevik; aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline
reaalsemad kui üksikud asjad. Seda realismi varianti võib näha Augustinuse juures. Augustinus Platoni järgi kaheks jagatud maailm; käsitleb paratamatuid tõdesid ning nende muutumatust; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis seega on paratamatute tõdede alus; ,,Me ei saa kahelda selles, et me kahtleme" meeled võivad olla petlikud, aga kahtlemine on alati; see, keda ei ole, ei saa ka petta. ,,Jumalas ei ole mingisugust 'varemat' või 'hiljemat', vaid pidev ja igavene 'olevik'. Aega pole olemas minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole; aegu on kolm: mineviku olevik mälestusena, oleviku olevik vahetu nägemisega ja tuleviku olevik ootusena. 2) Teine realismi variant vastab Porphyriose poolt viimasena formuleeritud valikule: universaalid on küll iseseisvad reaalsused, kuid eksisteerivad üksnes meeleliselt tajutavates asjades - universalia in rebus. See realismi liik läheb tagasi Aristotelese õpetusele vormidest kui
annaabi.ee 
