Äi püüdis teda lepitada oma vanematega, kuid tagajärjetult.Samal ajal leiab aset juhtum, kus pereema, kelle närvid on viimse piirini üles kruvitud ,ründab süüdimatut Elviirat ja peksab ta vaeseomaks.Nüüd ähvardab poeg nad välja anda ja nõuab tungivalt, et kutsutaks arst.Ta annab vanematele aega õhtuni.Võttes kaasa isa vana püssi, läheb ta metsa,et väidetavalt seeni korjata.Vanemad ja Maimu ootavad teda koju ning tunnevad ärevust, et ta nii hiljapeale on jäänud.Kõlab püssipauk ja tiik ,mis oli läbivaks teemaks läbi filmi saab rajajale viimaseks puhkepaigaks.
Alustama peaksin igapäevaste toimingute jälgimisest. Eesti koosneb eelkõige inimestest, rahvast, kes hoiavad kokku ja aitavad teineteist hädas olles. Tänaval kõndides saan anda oma panuse aidates vanureid ja liikumispuudega inimesi nende igapäeva toimetustes nagu näiteks tee ületamisel või poekottide kandmisel. Levinud on ka naabrivalve süsteem, millega kaitstakse üksteist vastastikku ning ennetatakse kuritegevust. Ise saan suunata oma liikumisi nii, et ei jääks hiljapeale ega liiguks kahtlase seltskonnaga kohtades. Tänavapilti hoian puhtamana kui jätan kommipaberi taskusse, et see hiljem kodus prügikasti visata. Samuti saan hõlbustada jäätmekäitlustöötajate tööd sorteerides prügi eelnevalt kodus. Kultuuritahult vaadates oleks iga eestlase au ja kohus tunda oma isamaa kultuuri ja traditsioone ning kanda neid edasi põlvest põlve. Võime erilist uhkust tunda oma esivanemate üle, kes on loonud ning suutnud säilitada palju väärtuslikku kirjandust
Kui eelmine kord avastasin, et ettevõttel pole kehtestatud kindlad kellaaegu millal lõppeb tellimuste esitamine, siis sellel korral oli see viga lahendatud. Silma jäi aga see, et firma võta tagasi poes kehtivusaja kaotanud tooted. Minu arvates ei peaks ettevõte sellega endale lisa kulutusi tegema vaid tellija peaks oma kuludesse selle arvestama ja ise müümata jäänud kauba likvideerima. Töövahendid on enamasti alati olemas, kuigi vahest ikka tuli olukordi kus oli kauba tellimsega hiljapeale jäädud. Asi oli paranenud, et enam ei hlinenud kaup päeva või kaks vaid hilinemised olid vaid tundides. 2.2 Tegevuse analüüs Töö oli inimeste vahel ära jaotatud. Iga tööline tegeles kindla tööga, kui ühel oli puhkepäev või haigusleht, lepiti eelmisel päeval kokku, kes töötajat asendab, nii ei tekkinud hommikuti jagamist, kes mida tegema hakkab. Igapäevatöös kasutasin mina kahesugust dokumentatsiooni põhiliselt, üks oli
Leelo Tungla nooruslikkuse üheks põhjuseks on kindlasti pidev püüd tundma õppida laste ja noorte maailma.’’ Luuletajanna ise on öelnud nii: ’’Olen õppinud lapsi tundma ja tean, mida laps soovib kuulda ja lugeda.’’ [1] Sel aastal 22. juunil saab armastatud kirjanik 70-aastaseks. Võtsin julguse kokku ja saatsin lugupeetud kirjanikule meili, kus küsisin luba, kas võin esitada temale isiklikult mõned küsimused mind huvitavatel teemadel. Tunnistan, et jäin sellega pisut hiljapeale, kuid ei tahtnud ka loobuda. Positiivse vastuse korral sooviksin lisada küsimused- vastused hiljem oma tööle. Kindlasti soovin veel läbi lugeda Leelo Tungla memuaarid „Seltsimees laps ja suured inimesed’’ ning ’’Samet ja saepuru.’’ Leelo Tungal on nii viljakas kirjanik, et tema teoste puhul jääb avastamisrõõmu küllaga nii mulle kui teistelegi. 11
Järgmisel hommikul asus ta Tallinna poole teele. Jaamast ta Tallinnasse sõita ei saanud, sest raudtee oli õhitud. Ta suundus poja Lembituga teele tagasi. Peagi võttis neid peale juudist autojuht. Tallinnas läksid nad Arno ja Liisa poole. Taavi jäi järjekordsest otsast Soome ilma, sest proua Ingalt polnud ikka veel ühtegi teadet tulnud. Taavi sai ümbriku, milles oli pruunile pakkepaberile joonistatud plaan. Ta läks kombinaati, kus arutati ülesõiduplaane. Taavi jäi hiljapeale ning läks Marta korteri juurde. Ta oli võtme maha unustanud ning naist ei olnud kodus. Ta läks seejärel kiiruga Liisa ja Arno juurde, sest peagi algas liikluskeeld. Seal ootas teda meeldiv üllatus. Kaheksas peatükk Taavi, Vello ja Ilme pojaga asusid teele ranna poole. Esimene takistus ootas neid kontrollpunktis. Ilmel polnud pabereid. Vello ostis venelased paberossidega (suitsudega) ära ning valetas, et Ilme läheb oma haige ema juurde ning pole jõudnud veel pabereid korda ajada
Järgmisel hommikul asus ta Tallinna poole teele. Jaamast ta Tallinnasse sõita ei saanud, sest raudtee oli õhitud. Ta suundus poja Lembituga teele tagasi. Peagi võttis neid peale juudist autojuht. Tallinnas läksid nad Arno ja Liisa poole. Taavi jäi järjekordsest otsast Soome ilma, sest proua Ingalt polnud ikka veel ühtegi teadet tulnud. Taavi sai ümbriku, milles oli pruunile pakkepaberile joonistatud plaan. Ta läks kombinaati, kus arutati ülesõiduplaane. Taavi jäi hiljapeale ning läks Marta korteri juurde. Ta oli võtme maha unustanud ning naist ei olnud kodus. Ta läks seejärel kiiruga Liisa ja Arno juurde, sest peagi algas liikluskeeld. Seal ootas teda meeldiv üllatus. Kaheksas peatükk Taavi, Vello ja Ilme pojaga asusid teele ranna poole. Esimene takistus ootas neid kontrollpunktis. Ilmel polnud pabereid. Vello ostis venelased paberossidega (suitsudega) ära ning valetas, et Ilme läheb oma haige ema juurde ning pole jõudnud veel pabereid korda ajada
annaabi.ee 
