Kagu-Eestis kääpad; tänapäevani püsivalt säiluinud külade ja külasarase kujunemine Viikingiajaga lõpeb Eesti ajaloos periood, kus andmed tuginevad üksnes arheloogistele leidudele. Algab suurte muutuste aeg nii Euroopas, kui ka tollastel Eesti aladel HILISRAUAAEG 1050-1227 MUINASAEG Muinasaja lõpp. Ajaloo uurimisel lisanduvad nüüd arheoloogilistele andmeteel ka kirjalikud allikad. Tähtsaim allikas on Läti Hendriku kroonika, mis küll kajastab 13.sajandi Eestit so hilisrauaaja lõppu, kuid selles kirjeldatavad nähtused esinesid siin ilmselt juba varemgi Taani hindamisraamat annab ülevaate Põhja-Eesti asustusest. Hilisrauaajal tekkisid paljud ainelise ja vaimse kultuuri ilmingud, mis püsisid talupojakultuuris 19.sajandidni Olulised välised mõjutegurid hilisrauaaegsele Eestile: Skandinaavlaste ristiusku minek Arengud Venemaal: naabruses kujunesid Novgorod kui mõjukas kaubanduskeskus, Pihkva Vürstiriik, Polotsko vürstiriik
poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks. 862 loodi Vana-Vene riik kolme skandinaavlasest venna – Rjuriku, Sineuse ja Truvori poolt. Eestlaseid nimetati tšuudideks, suhted riigiga olid rahumeelsed ja tšuudid olid neile kasulikud sõjakäikudel. 1030 Jaroslav Targa sõjaretk Eestisse, võitis tšuude ja rajas Tartusse Jurjevi linnuse. 20. Hilisrauaaeg 1050-1227, selle üldiseloomustus. „Läti Henriku kroonika“ tähtsus Eesti hilisrauaaja uurimisele. Taani, Rootsi ja Norra olid kristlikud kuningriigid ning tahtsid ka eestlaseid ristiusustada. Viikingiks enam ei käidud. Lõppeb Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227. Tänu kroonikale teame palju konkreetseid fakte. 21. Hilisrauaaegne ühiskonnakorraldus, tea mis olid kihelkond, muinasmaakond, vanem. Küsin ka kaarti – oska näidata tähtsamaid muinasmaakondi ka kaardil! Kihelkonna moodustasid teatud piirkonna talud.
Rahvasuus tuntakse neid linnamägedena, Kalevipoja sängidena või maalinnadena. Tookord elati enamasti linnuse lähedal, sest vaenuväed võisid saabuda ootamatult. Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand) Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse põhitüüpidesse, nagu keskmisel rauaajal: neemiklinnused (sh Kalevipojasängi tüüpi linnused), mägilinnused, ringvalllinnused, pelgupaiklinnused. Enamikus meie hilisrauaaja linnustes on olnud püsielanikkond, millest tunnistab tüse ja leiurikas kultuurkiht. Arvestades linnuste suurust, kaitseliini ulatust ja kultuurkihi iseloomu pidi selliste linnuste elanikkond olema küllalt suur. Omal ajal oli hoonete arv aga kindlasti suurem, sest küllaltki arvestatav osa linnuse õuest kujundati keskajal ümber kalmistuks. Tuhatkond inimest Varbolas elamas ei tohiks mingil juhul liialdus olla, pigem vastupidi
juht • Prestiiži ja staatuse määrab sugulus pealikuga, klassiühiskonda ei kujune • Spetsialiseerunud käsitöölised, kes tegutsevad pealiku lähikonnas • Andamite süsteem, millega pealik peab ülal oma lähikonda • Sageli keskne usuline kogunemiskoht (nt Stonehenge) • Asulad vivad olla erineva tähtsusega • Eestis rakendatud nii noorema pronksiaja materjalile (kidlustatud asulad) kui ka hilisrauaaja ühiskonna selgitamiseks (linnusepealikud) • Kogukonna suurus harilikult mõnest tuhandest 20 000-ni (Vara)riiklikud struktuurid • Paljuski sarnane pealikuriigiga, erinevused: • Valitseja (kuningas või kuninganna), kelle käsutuses alaline sõjajõud • Üksikisiku positsioon ühiskonnas ei sõltu ainult sugulusest valitsejaga, vaid ka klassikuuluvusest • Usujuht sageli valitsejast eraldi • Maksusüsteem • Linnade kujunemine, asustusüksuste sisemine hierarhia.
annaabi.ee 
