1p Elati paikselt, et leitud kindlustatud asulad, põlde, kivikalmed, ohvrikive, eelkõige saartel ja rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst. Tarandkalme - kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13
Totemism usk sellesse, et suguvõsa müütiliseks esivanemaks on olnud kindel loom, harva ka taim või loodusnähtus. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Surnu peitmine. Neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma, mis toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi. Arvatavasti ajendas seda surnute kartus. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? On suhteliselt hiline matuseliik, mis pärineb nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist). Tekkis nende ideede mõjul: 1) Tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku 2) Hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdehingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse 3) Arenenud kujutlused teispoolsusest. Seda kasutatakse ka praktiliselt kasutustel, nagu näiteks kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast (sest tuli puhastab) 10
Tootemlooma tapmine ja söömine oli tabu, välja arvatud tootemiriituste puhul. (2) Algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10
puhul. (2) Algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10
Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. Semiitidel ja kristlikes kultuurides on kõige enam levinud laibamatus. põhilisi surnukohtlemise viise on kolm (peitmine, hävitamine ja säilitamine). Kõik kultuurid mõtestavad surma erimoodi. Mõnedes kultuurides suhtutaksse surma kartuse, teistes jälle mittekartusega. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10
01.2006 Pärast neid on olnud palju andekaid muusikuid, heliloojaid ja interpretaatoreid, muusika sai orjuse-aastate tunnistuseks ja väljenduseks, relvaks opositsiooni vastu diktatuuri ajal ning võimaluseks väljendada armastust, surma, inimlikke hirme, mis saatsid Kreeka igapäevaelu.7 Fakte muusika ajaloost Esimesi muusikasse puutuvaid fakte Vana-Kreeka ajaloos on Kerose saarelt Küklaadide saarestikus leitud kaks marmorkujukest, mis pärinevad hilisneoliitikumist ajast umbes 2900-2000 a eKr. Kujukesed avastati 19. Sajandil välja akevatud hauast. Nad kujutavad kahte muusikut üks neist seismas ja mängimas kaksikflööti, teine neist istumas ja mängimas kolmnurgakujulist lüürat või harfi. Viimatimainitud kujuke on umbes 23 cm pikkune ning arvatavasti pärineb ajast 2700-2500 a eKr. Tema näolt on lugeda keskendumist ning pingul tundeid, pea kallutatud üles valguse poole. Nende, nagu ka
ning ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonis. MATMINE Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne.
Elamud suhteliselt tagasihoidlikud. Keskustena Mükeene kõrval Pylos, Tiryns. Hilis-Mükeene perioodil (u 14001200 eKr) Mükeene kultuuri kõrgaeg. Ehitati tugevaid kivilinnuseid koos neis asuvate paleedega. Üldiselt need tagasihoidlikud võrreldes Minose omadega. Kesk-Euroopa pronksiaeg Algas u 2300 eKr. Vanimad jäljed pronksivalu kohta Elbe jõe kesk- ja ülemjooksu alalt Lõuna-Saksamaalt. Neil aladel oli enne pronksi tuntud vask (alates hilisneoliitikumist). Esimene pronksikultuur Kesk-Euroopas oli Untice (sks Aunjetitz) kultuur (23001500 eKr). Levis Edela-Slovakkiast Alam-Austria, Sileesia ja Suur-Poolani. Eristatakse 6 lokaalset rühma. Kultuuri tekkemehhanism pole täiesti selge. Üldiselt peetakse aluseks kellpeekerkultuuri ja Nagyrjevi kultuuri. Tina ja pronksi saadi Erzgebirgest, vanimad sealsest toormest tehtud pronksesemed on leitud Uneticest Praha lähistelt. Kronoloogia: lühike jaotus. 1. 24002000 eKr. Vara-Unetice
annaabi.ee 
