Aastatel 1805-1823 kujundati Räpinas Võhandu kaldal välja suurejooneline inglise stiilis park. (Maiste 1996:130-133) Joonis . Räpina mõis (räpina mõis.www) Uus ajajärk Räpina mõisa ajaloos sai alguse 1836. a., kui valdus mõisa kompleks müüdi G. Chr. E. v. Richterile, kes oli väga rikas ja haritud mees. Kogu elu mõisas läks ülesmäge. Sel ajal ehitati Räpinasse, Võhandu jõe poolkaare kujulisele neemikule suurejooneline hilisklassitsistlik ansambel. Ehitati juurde kõrvalhooneid, viid lõpule inglise stiilis pargi kujundamine, mis kuni tänaseni on dendroloogiliselt üks Eestimaa rikkamaid. Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse
TÜRI MÕISAD: Kuna Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik, Oisu kandis laiuv Kesk Eesti moorentasandik, lamm ja moldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad, ahvatles see kant ka mõisaid rajama. Vanim neist on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455, kui see kinnistati Jürgen Haversfardile. Allesolev hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1758. aastal. Vanuselt järgmine on Tori, mille kohta pärinevad teated juba aastast 1474. Hoone, kus aastakümneid tegutses väike algkool, on saanud praeguseks uue omaniku ja taastatud kauni ilme. TüriAllikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal, kandes alul Oldenkuli, hiljem Allenküli nime. Tolle mõisahoone järgi kandis 1900. aastal tegutsema hakanud Tallinna Viljandi kitsarööpmelise raudtee
1.3 Ajalooline ülevaade Mõisakompleksi omanikest ja hoonetest 18-21 saj. Räpina mõis asutati 1582. aastal. 1728. aastal omandas mõisa Peeter I õukondlane K. G. von Löwenwolde, kes rajas 1734. aastal Räpinasse paberivabriku. Tema ehitas ka mõisasüdame esimest korda esinduslikumalt välja. (Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von Schultzid, kelle käest siirdus see üsna kiiresti von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850ndatel aastatel mõisa hilisklassitsistlik peahoone, mis on kasutusel ka tänapäeval ning on tuntud ka kui Sillapää loss. Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid
veejuhtmega. ambulácrum (ld.) puudega piiratud jalutustee või lehtlakäik ambulatio (ld.) jalutustee amfiteater Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile; Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune või elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võistluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna tõusvaist istmeridadest vaatajaile. ampiirstiil hilisklassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja kunstis 19. saj I veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal. Ampiirstiili iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid ja Vana-Egiptuse ning Vana-Rooma kaunistusmotiivide (nt tiivuliste sfinkside jms) kasutamine. aps võlvitud poolringikujuline või hulknurkne, harilikult kabeli lõpposa. arabeskornamentika stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament,
Roseniga omandas ta ka Edise, Pühajõe ja Konju mõisa. Mõisa võõrandamisel 1919. aastal olid selle omanikeks Sofie von Jermolov ja Katharine von Baer. Eesti iseseisvuse algaastail, pärast maareformi läks Edise tänutäheks teenete eest Vabadussõjas Viru rinde juhi kindal Aleksander Tõnissoni valdusesse. Endisest mõisast kujunes lühikese aja jooksul eeskujulik talund. Soetati angleri tõukari, rajati korralik aiand, taastati mõisa park, ennistati häärberi hilisklassitsistlik interjöör ning eksterjöör. Kindralist peremehe algatusel loodi puukool (asus praegusel Mesinduse krundil), kust võrsunud ilupuud kaunistavad praegugi haljasalasid ja parke Tartus, Rakveres. Mõni neist on ehk säilinud veel Narvaski. Edise oli Virumaa pollumeeste tähelepanu keskmes, palju esineti põllumajanduslikel näitustel, kust saadi korduvalt tunnustust. Ediset on külastanud president K. Päts koos Eestisse akrediteeritud välismaa diplomaatidega, kellele 1933
annaabi.ee 
