rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv. Märkused: Põõsas keskmise suurusega, veidi laiuv. Hea talvekindluse ja saagikusega, üsna vastupidav haigustele. 'Valko' Vili: Valkjaskollased keskmised kuni suured, asetsevad pikkades kobarates. Sobivad nii lauamarjaks kui töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv.
Külmakindel. Tolmeldavad putukad, ühel põõsal nii emas kui isasõied. Levinud Aasias, Jaapanis. MUSTAD SÕSTRAD 5-1 Ribes nigrum 'Pamjati Vavilova' 2011k Keskvalmiv kuni hilisepoolne sort, aretatud Valgevenes. Marjad suured, säravad, läikivad ja veidi ovaalsed. Saagikas sort sobib ka masinkorjeks. Põõsas püstine. Haigustele vastupidav. PUNASED SÕSTRAD
Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’ Vili Vili suur,ümmargune, lillakaspunane, kinnisevõitu luuseemnega. Meeldiva magushapu maitsega, sobib kompotiks Valmimisaeg Hilisepoolne, valmib alates septembri keskpaigast Tolmuandja `Emma Lepermann` Märkused Puu tugeva kasvuga, saagikas, rahuldava talvekindlusega ’Emma Leppermann’ Vili Suur, roosakas, lahtise luuseemnega. Keskpärase magushapu maitsega. Kompotiks väga hea Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpus) Tolmuandja Isetolmleja ja üks paremaid tolmuandjaid teistele sortidele. Tema saagikust suurendavad `Edinburgh` ja `Ave`
Need omadused võimaldavad kiiremini korjata ja lubavad teostada ka masinkoristust. Puuviljakomisjoni soovitusel kasvatatakse praegu järgmisi sorte: ,,Helkal", ,,Herbert", ,,Nagrada", ,,Norna", ,,Novokitaivska", ,,Preussen", ja ,,Tomo" Vaarikasortide keskmisi valmimisaegu arvestatakse järgmiselt: varajane alates 1. juulist varasepoolne alates 10. juulist keskvalmiv alates 20. juulist hilisepoolne alates 25. juulist hiline alates 1. augustist Sortide valmimisaeg erineb nii aastate kui ka piirkondade lõikes. Foto 3. Novokitaivska Vaarikasordi ,,Novokitaivska" iseloomustus. Sort ,, Novokitaivska" aretati 1945. Aastal Ukrainas. Tema viljad on punased kuni tumepunased , keskvalmivad, keskmise suurusega (keskmine mass 2,8 g) , tömpkoonilised
Hahkhallitus See on levinuim ja kõige suuremat kahju tekitav tõbi, halvimal juhul võib hävida kogu saak. Hahkhallitus ei kahjusta mitte ainult marju, kuigi neil on see kõige märgatavam. Kui ilmad on jahedad ja niisked ning taimik ülearu tihe, nakatuvad ka õienupud, õied ja isegi lehed. Üsna vastuvõtlikud hahkhallitusele on `Senga Sengana', `Venta' ja `Festivalnaja'. Varased ja varasepoolsed sordid on üldiselt suhteliselt vastupidavad (nt `Jonsok', `Honeoye', `Polka'), samuti hilisepoolne `Bounty'. Tõrjeks sobivad preparaadid Topas, Rovral ja Euparen. Haiguse ennetamiseks eemaldage kuivanud lehed varakevadel esimesel võimalusel, väetage tasakaalustatult. Happelisemal mullal anda ka kaltsiumi sisaldavat väetist, saagiajal korjta pidevalt nakatunud marjad kokku ja hävitada. Maasika-jahukaste levikut soodustab kuiv ja soe ilm. Niiskust vajab ta vaid idanemise ajal taimesse tungimiseks. Rohke lämmastikuga väetamine võib jahukaste esinemist suurendada. Jahukastest
annaabi.ee 
