naaberriikide turgudele. Alates 1950. muutusid ettevõtted kiiresti rahvusvahelisteks. Tugeva tõuke andis reaktiivreisilennukite kasutuselevõtt. 4) Neljas põlvkond. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ja toote elutsükli lühenemise tõttu tuli kasutusele võtta paindlikum juhtimissüsteem. 4. Briti ja Hispaania tüüpi kolooniad. Hispaania-iseseisvus 20. saj. alguses. Tekkis 20 uut riiki. Need olid vaesed ja hilisagraarsed. 5. Kolooniate tüübid. Ümberasumiskoloonia-Kolooniad mis iseseisvusid ja selle tulemusena tekkis palju osariike. Faktooria-Euroopa riikide majanduslikud ja sõjalised tugipunktid Kaugidas ja Aafrikas. Istanduskoloonia-Suure pindalaga taimekasvatusettevõte. Ressurskoloonia-Kolooniad mida Euroopa riigid kasutasid toorme hankimiseks. Reservkoloonia-Kolooniad, mis kuulusid EU riikidele, juhuks kui peaks kunagi nende ressurse vaja minema.
Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad. Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). ARENENUD RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS 1. Spetsialiseerunud. 2. Tootmine energiamahukas, kaubaline, suurte tootmiskuludega. 3. Põllumajandust toetatakse või piiratakse, oluline põllumajanduspoliitika. Siseturu kaitse: 1. tollimaksud (importkaubad kallimad) 2. kvoodid (piiratakse kaupade importi, oma kaupade hind tõuseb) 3. toetused ehk subsiidiumid (nt eksportpreemiad riigi eelarvest) 4
- Temperatuuride, sageli esineb aga kahjulikke loodusnähtusi (põud kuivaperioodil, üleujutused, kahjurid, külmalained) - Ülekaalus istanduskultuurid, näiteks kakao, kohv, suhkruroog - müügiks! - Levik: Aafrika, Lõuna-Ammerika 7. Ekvatoriaaalne (Vihmamets) - Ebasoodne, mullad peaaaegu puuduvad (v.a vulkaanilised alad) Põllumajandusliku tootmise vormid Tootmisviisid: 1. Agraarsed - Varaagraarsed - Hilisagraarsed 2. Industraalsed 3. Postindustriaalsed Varaagraarne 1. Levinud eelkõige mustas Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (vihmametsas) 2. Alepõllundus ja rändkarjakasvatus 3. Toodetakse enda tarbeks 4. Enamasti kuulub maa kogukonnale Hilisagraarne tootmisviis 1. Esineb arengumaades 2. Tootmisvormideks on mõis ja segatalu - Mõis - maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik üldjuhul ise tootmisprotsessist osa ei võta
Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad.Arengumaadest müüvad maailmaturul oma toodangut ainult istandusriigid. Tänu infoajastu tootmisvormidele on maailmaturul toiduainete üleküllus, seetõttu tugev konkurents. Ainuüksi USA suudaks kogu maailma ära toita. Kõige odavamat toodangut annavad ekstensiivsed teraviljatalud ja rantsod, istandused ja hilisagraarsed mõisad (viimastes madal tootlikkus). Selle tõttu nälgivad arengumaad, kelle jaoks on maailmaturu toodang liiga kallis, ise ei suuda ennast ära toita. Arengumaad saavad toiduaineid ka humanitaarabina, kuid see ei jõua alati õigel ajal kohale. Tihti näljahädad.Hindu maailmaturul alla lasta ei saa, muidu laostuks, kuna kõrge tootlikkus on saavutatud suurte tootmiskuludega. Näljahädad ei ole tingitud mitte absoluutsest toidupuudusest maailmaturul, vaid
jahindus ning mõne klassifikatsiooni järgi ka maavarade kaevandamine. Tegelikult tuleb seda sektorit käsitleda laiemalt, liites siia toorainet töötlevad harud. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimestele vajalikeks toodeteks. Rahuldab inimeste esmaseid vajadusi, sellega on seotud suur hulk odavtööjõudu. Täna elatab end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust. Tootmissüsteemid Korilasühiskonnad Vara-agraarsed ühiskonnad :rändkarjandus ja/või alepõllundus Hilisagraarsed ühiskonnad :taime- ja loomakasvatuse ühendamine Varaindustriaalne tootmisviis /agraar)tööstuskompleks ja koloniaalsüsteem Hilisindustriaalne tootmisviis rahvusvahelistumine ja neokolonialism Infoajastu tootmisviis -globaalse majanduse teke, hiidettevõtted Agraarühiskonna algus Kauges minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist kasutades toiduks vaid looduses leiduvat. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid
annaabi.ee 
