õpilased minust aru ja neil oleks kodus lihtsam õppida. Kodus ma laseksin teha huvitavaid katseid. Tunnis teeksin ma õpilastega palju tööd, et kodus ei jääks palju õppida. Ma teeksin tunnid huvitavamaks, tehes palju erinevaid katseid ja tooksin näiteid elust enesest. Kui võimalik siis ma käiksin vahest looduses õppimas. Ma ei tahaks et tunnis oleks hiirvaikus, õpilased tohiksid rääkida ja minuga koos arutada. Ma ei lubaks tunnis süüa ja mulle ei meeldiks kui minu tundi hilinetakse. Kui jäätakse kodutööd tegemata siis ma paneksin märkuse. Ma ei hakkaks karjuma õpilaste peale, nendega tuleks ilusti rääkida. Mulle ei meeldiks kui minu jutule vahele segatakse, õpilased peaksid mind ära kuulama. Nad peaksid ka teiste õpilaste mõtteid ja aramusi kuulama. Hindeid paneksin ma õiglaselt, ma ei eelistaks kedagi. Õpetajana ei tahaks ma olla. Ma korraldaksin tunniga seotud ekskursioone, siis õpilased näeksid kuidas seda elus kasutatakse
Vanemad generatsioonid arvavad, et igast noorest inimesest peab saama kõige edukam, kuid kahjuks ei ole see võimalik. Selle pärast tundubki kõrvaltvaatajale, et tänapäeva noor ei saa millegagi hakkama. Tegelikult on noor väga tubli, kui igat isikut eraldi persoonina vaadata. Kuid siiski on noortel oma vead ja halvad küljed. Millised on tänapäeva noorte probleemid? Järjest vähem saab noori usaldada. Nad kipuvad tähtaegadest mitte kinni pidama ning üha enam hilinetakse tundidesse. See võib näitab kaudselt ka seda, et noorte vastutustunne ei ole enam nii hea nagu see oli eelmistel põlvkondadel. Selle üheks põhjuseks võib olla kiire elutempo, millest tekib noortel ülepinge. Nad ei pea vastu ning lasevad end vahetevahel vabaks. Neid ei huvita sellel momendil ei tähtajad ega ka see, et kas ikka jõutakse õigel ajal tundi või isegi tööle. Mõnikord ei peeta isegi vajalikuks kooli või tööle minna, vaid puhatakse kodus
jaoks selle aja. Erisugune ajakäsitlus tekitab sageli probleeme kultuuridevahelises suhtluses, nagu sain ka omal nahal tunda. Ma varem ei olnud sellele lihtsalt mõelnud kui kultuuridevahelise suhtluse probleemile, mis on tingitud polükroonsete ja monokroonsete kultuuride erinevast suhtumisest. Teistsugust suhtumist aega peetakse isikuomaduseks (Pajupuu 2001), sellepärast võivad ka tekkida konfliktid. Monokroonse ajakäsitlusega inimesed, nagu ka mina, panevad pahaks seda, kui hilinetakse või ei peeta kinni kokkulepitud tähtaegadest. Polükroonse ajakäsitlusega inimesed ei tee hilinemisest mingit numbrit, sest nende jaoks on see normaalne, nad ei näe põhjust probleemi tekitamiseks. Nüüd ma mõistan, et asi on selles, et me lihtsalt suhtume aega teistmoodi. Minu kogemuste põhjal vabandatakse Eestis juba viieminutilise hilinemise puhul, väga taunitav on juba üle poole tunnine hilinemine, see vajab kindlasti ette teavitamist, aga ka võidakse sellele viltu vaadata
Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole, ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Erinevus seisneb ka selles, et moraali aktsioomid on püsivad, etiketi reeglistik võib juba sajandi piires koruvalt muutuda. Tänapäeva multikultuurses maailmas on vajalik tunda erinevate rahvaste kultuurietikette. Sagenevad kultuurikontaktid tõstavad etiketi tähtsust. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Kasvõi näiteks ärikohtumistel, kui hilinetakse, siis tuleb arvestada, et jaapanlase puhul pole selles midagi imelikku, sest see vastab nende ärietiketile. Kuigi etikett ei muuda inimest paremaks ega õiglasemaks, teeb ta inimeste, sealjuures ka kutseesindajate suhtelmisel kergemaks ja meeldivamaks. EETIKAKOODEKS Eetikateoorias tehakse vahet üldiste eetikakoodeksite ja kutse-eetika koodeksite vahel. Eetikakoodeksite all mõeldakse kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on
Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustushüvitise saamiseks peab olema aset leidnud kindlustusjuhtum. Lepingu sõlmimisel peab kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale kõigist talle teadaolevatest kindlustusriski mõjutavatest teguritest, et vältida vaidlusi. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumist teatama viivitamatult, kuid kui seda nõuet rikutakse tahtlikult, keeldub kindlustusandja kahju hüvitamisest. Kui teatamisega hilinetakse, võib kindlustusandja nõuda kahju hüvitamist. Kahju tekkimisest kohe teatamata jättes on kindlustusandjal raske tekkinud kahju suurust ja tekkepõhjusi kindlaks määrata. Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kindlustatud esemega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada
olu või jäid kliendi ootused ühel või teisel viisil täitmata. Põhjusi, miks kliendi ootused võivad jääda täitmata, on mitmeid: • kaldutakse kõrvale kokkulepitud teenindusmudelist, mis pole kooskõlas kliendi ootustega • hilinetakse tellimuse täitmisega • jäetakse tellimus täitmata • tellimus täidetakse vigadega (komplekteerimis- ja pakkimisvead laos, kahjustatakse pakendeid ja/või kaupu jms) • dokumentatsioon täidetakse vigadega või edastatakse hilinenult
annaabi.ee 
