Uus rahvalaul: Tekst- pikem, jutustava sisuga, salmidus, lõppriim on salmi lõpus, eeskujuks olid kirikulaulud, levisid suulisel teel Viis- laenviisid, tantsuviisid Esitlus- lauldakse üksi, saatemuusikaga, lauldi ajaviiteks Liigid- meeste laul ja meeste teema, naistelaul, ringmängulaulud Rahvapillid: ¤ Puhkpillid- sarvpillid, kõrrepill, torupill, karjapasun, trompet ¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)-
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine
Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud.
muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes kirjutas 20kantaati ja ooperi „kindlameelne Argenia“ 7. Rahvalaulu pillid – (viiul, flööt, klarnet, metsasarv) Tulid muusikasse pillid alles uuema rahvalauluga – hiiukannel, lõõtspill, parmupill, torupill, kannel, viled, roopill, jauram.
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad, jutustava sisuga ja koosnesid salmidest. Nende arv võis ulatuda mitmekümneni. Tekstid olid lõppriimilised
Samuti eksiti palju kitarri mängus, mis viis ka kohati lapsi „rivist välja“. Laste riietus oli väga pidulik ja teema kohane. Tüdrukutel olid kleidid ja poistel triiksärgid. Samuti ise olid nad positiivselt hea suhtumisega ja lõbusad. Õpetajate esitlus oli minu arvates väga super. Üks nendest on oma kooliaegadel bändi teinud ja teisel on lihtsalt vapustavalt hea hääl. Hääled olid mõlemal puhtad ja selged. Neid saatis Vormsile omanäoline keelpill talharpa ehk hiiukannel. Saatjad mängisid ka puhtalt ja ilma vigadeta. Nende riietus oli väga teemakohana – rahvariided. Kaja ja hästi kostuv hääl oli kõik tänu sellele, et Vormsi rahvamaja on taas renoveeritud. Lava seati paremaks ja maja sisemus on ise ka nüüd rõõmsam, mis tegi kogu kontserdi palju kodusemaks ja mugavamaks. Lõpetuseks ma ei taha halvasti öelda ega solvata kontserdi tegijad ja läbiviijaid, aga minu meelest jäi see kõik nõrgaks
Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga Uuem rahvalaul · Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade · viisid keerulisemad · meeste temaatika · naised laulavad sentimentaalsest armuromantikast
Puhkpillide kollektsioon muuseumis on mitmekesine. Pillikollektsioonis on instrumente, millel mängisid Eesti esimestel laulupidudel Väägvere, Torma ja Kursi pasunamehed. Seal on jahi- ja postisarvi ning muid signaalinstrumente ja mänguriistu möödunud aegadest. Muuseumis on ka mitmeid keelpille, millel on mänginud väljapaistavad eesti muusikud, kultuuritegelased ja kooliõpetajad. Keelpille on muuseumis palju, kuid enamik neist pole väljas. Väljas on hiiukannel, mis on kandiline ja väheste keeltega. Tehtud hobusejõhvidest kokku keerates, pärit vormsi saarelt. Lisaks sellele leiab seinadelt infot Gustav Ernesaksa ooeri kohta, nagu näiteks: ,,Tormide rand" ja "Tuled kodusadamas". G. Ernesaks tegi amatöörifilme ja oli ka mitmeid huvitavaid hobisid, millest paljud ei teadnud. Muuseum oli väga huvitav, kuid oleksin rohkem tahtnud ise ringi vaadata, kui et käia giidi järgi ja märkmeid teha
Siis jääb küla kuulamaie, Kaasas põis ja õlekõrs Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin *Puhkpillid: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill, karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10
annaabi.ee 
