Iseloom Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Värvus Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. Ajalugu Eesti hobuse aretuse alguseks võib lugeda 1921. aastat, mil Haapsalus asutati hobuste tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut. Eesti hobust on aretatud peamiselt puhasaretuse teel. Hobuste veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E,Taru 149 E ja Lari 23 E liinid.
paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tähtsaim eesti hobuse võimetes on aga see, et ta saab väga hästi hakkama ilma jõusöödata ega vaja lumest lumeni õieti talligi. Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. 8% 5 Järvamaa kutsehariduskeskus EESTI HOBUSE KASUTUS Paljude ratsutajate arusaama kohaselt on eesti hobune ratsaspordi jaoks sobimatu oma suutmatuse tõttu pakkuda LääneEuroopast pärinevatele tõugudele piisavat
Eriti suur oli hobuste väjavedu Katariina ajal. Kuulsaim on Vapsikas. Eesti hobust taheti parandada Soome hobusega. Aga mite ühegi teise tõuga parandamine ei õnnestunud. Jakobson hakkas parandama eesti hobust puhasaretusega. 1921 loodi Haabsalus eesti hobuse kasvatus. 1921-1937 toodi sisse soomest 13 täkku. Mitmed soome täkud jäid ka liini alustajateks. Omab avarat sammu ja hoogsat traavi. Eesti hobune on galopi hobune. Värvuselt on kõrbid, hiirjad, võigud, need on aborigeensed värvused. On olemas ka musti, punaseid. On hiljavalmivad. Viatka hobune Kiire sammu ja traaviga. Kasutati troikade ees. Bolessi hobune stepi hobuse baasil. Obi on rohkem metsa tüüpi. Sematukai smuuti hobune on leedu tõug. On kujunenud soisel alal. Soome hobune omab suurt veojõudu, elava temperemendiga. On valitud soome rahvusloomaks. 29.03.07 Tori hobune samast eesti hobuse suunast aretatud. Esimene periood 1856-1880
- rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. - jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. [4] Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. (Lisa 2) Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest