Noorlinnu heledad suleääred on silmatorkavamad. Hiireviu tunneb lennust ära eelkõige tema laiade tiibade järgi ja valgelaiguliste ümarate tiibade järgi, mis on õhus liueldes lameda V kujuliselt tõstetud. Teistel viudel ja kotkastel on tiivad eelkõige laia siruulatusega, hiireviu tiivad on aga eelkõige laia "haardepinnaga". TOITUMINE Hiireviud söövad paljusid erinevaid linde ja loomi, kuid põhiosa tema toidust moodustavad siiski hiirelaadsed närilised ja teised pisiimetajad: mutid, karihiired ja koguni jänesepojad. Hiireviu kasutab toiduks veel linnupoegi, roomajaid ja konni. Mõnikord, tavaliselt talvel, on hiireviu sunnitud sööma isegi raipeid. Hiireviu lauakombed ei ole just kiita - ta kugistab oma saagi alla ja hiljem oksendab naha, suled ning küünised välja, sest tema magu ei suuda neid seedida. 4 PESAD
ülihästi ronib. Oravte esinemiskohtades vedeleb kuuskede ja mändide all maapinnal hulgaliselt rootsuni paljaks näritud käbisi. Neilt on orav kattesoomused ära hauganud et seemneteni jõuda. Okasseemnete, pähklite ja tõrude kõrval sööb ta lehepungi, marj, seeni ja putukaid. Sügisel kogub orav talvevarudi. Orav puhkab puuõõnes või endaehitatud pesas. Emasloom sünnitab sealsamas 4-5 poega, keda toidab umbes 1,5 kuud piimaga. Orav on väärtuslik tööndusjuhi objekt. * Hiirelaadsed närilised- Nad on väikesed, mõõnikord aga kesmise suurusega. Neid on umbes 1500 liiki. Nende hulgas on kõigile hästi tuntud koduhiired ja rotid, metsa- ja põlluhiired, hamstrid ja urugiired (need sarnanevad hiirega, kuid erinevad lühema saba poolest). Enamus hiirelaadseid närilisi on väga viljakad. Oma arvukuse tõttu on neil suur tähtsus looduses ja inimese majandustegevuses. Mõnda neist, näiteks ondatrat, kütitakse ilusa naha pärast. Ondatra kodumaaks on Põhja-Ameerika
ligi 25 kraadi, tiinetel emastel 28 kraadi. 37 kraadist kõrgemal saabub rästikutel soojakangestus ja nad hukkuvad. Seega mõjutab rästikute populatsiooni suhteliselt palju temperatuur. Rästik kuulub Eestis looduskaitse alla. Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Rästiku toit on üsna mitmekesine ja muutub sõltuvalt kohast, sesoonist ja aastati. Tavaliselt moodustavad hiirelaadsed närilised või konnad hariliku rästiku toidu põhiosa kogu aktiivse perioodi vältel, kuid maapinnal pesitsevate väikeste lindude massilise koorumise ajal on linnupojad rästiku meelistoiduks. Noored rästikud toituvad tavaliselt putukatest, eriti tirtslastest ja mardikalistest, harvemini söövad liblikaröövikuid, sipelgaid, nälkjaid ja vihmausse. Hariliku rästiku vaenlasteks on madukotkad, harvemini toonekured, neljajalgsetest mäger, rebane, tuhkur ja siil. 8
SubO okassealised - hystricomorpha 63 F merisigalased F villakhiirlased F okassigalased F deegulased SubO hiirelaadsed myomorpha F hüpiklased F hamsterlased F hiirlased SubO oravalised sciuromorpha F unilased F oravlased SupO Laurasiatheria O putuktoidulised eulipotyphla
varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed – N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised – väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. S. PUTUKTOIDULISEDNii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud
koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. 16.3.9.2.2.13. Selts: Putuktoidulised (Eulipotyphla) Nii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik
annaabi.ee 
