eelarvamuse vähendamise põhitingimuse olemasolu. Tooks välja loetu põhjal kõige enim mind üllatanud fakti, millele ei oleks ise ma ilma seda lugedes mõelnud. Tean, et sellised asjad eksisteerivad kuid siiski pole sellele nii põhjalikult mõelnud. LaPiérre ja tema kaks hiinlasest kolleegi tegid eksperimendi, kus mindi üle ameerika olevatesse hotellideesse ja restoranidesse. Koheselt oli näha ja tunda erinevat suhtumist hiinlastesse, neid koheldi kui sissetungijaid ja väga rassistlikult. Hiljem pool aastat hiljem helistas LaPiérre kõikidesse hotellidesse ja restoranidesse kus kohas kollektiiv peatusid ja küsis ta kas nad oleksid nõus vastu võtma hiinlastest kliente. Enamus kohtade omanikest ja juhatajatest vastasid, et mitte mingil juhul. Reaalselt aga võtsid kõik kohad vastu. See oli tingitud, sellest et kui situatsioon on reaalselt olemas käituvad inimesed mõeldes vaid hetkelisele seisule
Kultuuri heakskiitev omaksvõtt ei ole alati mõjutanud suhtumist inimrühma, kellelt see kultuur pärit. Kui tulla kodule lähemale, siis on Eestis saanud peaaegu klieeks kiruda venelasi, lisades kohe, et vene kultuuri, iseäranis kirjandust armastatakse küll. Kuidas on säärane vahetegemine võimalik, kas siis kultuuri nimbus ei laiene pisutki rahvale, kelle hulgast armatatud kultuuriisiksused ja nende teosed tõusnud? Kas meie suhtumine hiinlastesse on sellepärast kuidagi muutunud, et me vaatame Bruce Lee filme? Kas me mõtleme, et nemad leiutasid paberi, millele me isegi kompuutriajastul välja prindime? Kas pehmendab meie suhtumist islamiäärmuslastesse see, et araablased leiutasid nulli? Muidugi, olgem ausad, inimene tänavalt ei armasta ka vene kultuuri, ta ei tea sellest suuremat. Ega ilmaasjata ei luitunud suurepärase kirjaniku Leonid Andrejevi teosed putkade vitriinides seda veel Nõukogude ajal
mongolitel oma nimi). Keisrina asus troonile Hubilai-khaan. Väga rüüstatud ja sõdadest laastatud olid eriti põhja alad. Tšurtsenid vaenlased, eriti siis kui hiinlased veel liitlased. Hiina maatasa tegemise plaan käiku ei läinud, vähemalt kui mõtles kogemuse peale. Mongolite suhe nende poolt allutatud hiinlastega oli väga huvitav. Ühest küljest arvastid et väga hea, tuleb võtta seda ka kasutusele. Teisest küljest mongolid suhtusid etnilistesse hiinlastesse väga suure põlguse ja üleolevusega. Eriti Yuani dünastia ajal kui riigis hakkavad tekkima reeglid, oli näha et rahvas oli jagatud klassideks, etnilised hiinlased olid kõige madalamal astmel. Hiina ajaloo kroonikad väga erinevad, osaliselt kahjulikud ja kehvad, teisest küljest vb ei maini seda mis oli positiivne. Mongolid olid arvatavasti ainukesed kes ei hakanud hiina väärtusi omaks pidama mingil hetkel. Algusest lõpuni olid üleolevad, väljaarvatud mõned kasulikud asjad.
Kahedimensioonilise lähenemise järgi võib suhtumine objekti sisaldada korraga nii positiivseid kui ka negatiivseid hoiakuid. Hoiak ja käitumine · Hoiaku kaudu saab ennustada käitumist. nt kui küsida, kuidas sa suhtud mingisse erakond, on võimalik ennustada, mida teeb see inimene valimistel. (Tänapäeval selles enam nii kindel ei olda.) · Richard LaPiere(1930) Reisis Hiina abielupaariga läbi Ameerika. Tol ajal oli hoiak Hiinlastesse Ameerikas küllaltki negatiivne. Ent ometi võeti nad vastu kõigis hotellides peale 1. Kui aga LaPiere saatis hiljem hotellidesse küsimused, et kas nad majutaksid Hiina abielupaari, vastas 90% hotellidest "ei". Hoiakust käitumiseni on veel mõned sammud astuda ning sinna vahele jäävad erinevad barjäärid. Hoiakut on lihtsam väljendada mittepersonaalselt. Hoiaku seos käitumisega on mitmeplaaniline, sõltub hoiaku objektist (poliitilistel hoiakutel seos tugevam,
annaabi.ee 
