Taoism üldist Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioossne usk Peetakse tarkuseks ja eluviisi aluseks Tõeline hiinalik religioon Üks ,,Kolmest õpetusest" budismi ja konfutsianismi kõrval, millel põhineb hiina kultuur Levik Levinud enamjaolt Hiina aladel Levinud edasi ka Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia aladele Alates 1960. aastatest muutus populaarseks ka läänemaailmas Eriti levinud Taiwanil Ajalugu Religioosse taoismi algus 142. aasta pKr Zhang Daoling sai Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt Põhiteos ,,Daodejing" (,,Kulgemise väe raamat") Autoriks Laozi, keda peetakse ka taoismi rajajaks Õpetuse alused
loodusele on Kohuse Tee, selle Tee kindlustamist ja säilitamist nõutavas headuses nimetatakse õpetamiseks ja kasvatamiseks." Hiinlaste arvates oli nende maa erandlik, nad pidasid seda absoluutse kindlusega kogu maailma nabaks. Hiinlased nimetasid oma riiki Taevaaluseks Maailma Keskpaigaks. Nende arusaamade järgi oli maa ruudukujuline, taevas aga ringikujuline. See osa maast, millele langeb taevaringi projektsioon ongi tõeline Hiina, hiinalik ja kultuurne, nurgad aga olid barbarite asustatud ning seega puudus seal tsivilisatsioon. Maailmaruumi jaotasid hiinlased aga viie ilmakaare järgi ning viie aastaaja järgi. Viiendaks ilmakaareks oli Keskpaigana Hiina ning viiendaks aastaajaks oli Keskpaiga aeg (kindel lõik Hiina kesksuvest). Diplomaatilised suhted ja teiste maade teadussaavutused hiinlasi ei huvitanud ning kõik kes ei tundnud hieroglüüfe ja hiinlaste kombeid olid määratud igavesteks alamateks
loov hing, 9)rahulikkus. NIRVAANA ma olen virgunu ehk Buddha, mina olen sinus ja sina minus kõike loov seisund TAOISM *Taoismi alguseks 142pkr, mil Zhang Daoling sai Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. *Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus *levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia maade) kultuuri. *tarkus ja eluviisi alus, mis erineb filosoofiast kui religioonist. *ainus tõeline hiinalik religioon *konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb *Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks koosvõetuna ,,hiina universalism" - mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu *1960-ndatest muutusid idamaised õpetused populaarseks ka läänemaailmas. *Dao (tao) tee, toimimisviis ja eluseadus *keskendub üksikisiku suhtele maailmaga.
esivanemad hääbuvad ja neid riitusi peab läbi viima meessoost perekonnaliige. * Religioosne eetika Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (eesti k ,,Vesteid ja Vestlusi" ja eesti k Konfutsius). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. (Hiinalik aramus, et õnn on kättesaadav juba siin elus) Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine
ehk temaga tuleb tegeleda. Ghandi arvates on nt inimese sees ,,tierkeit" ehk loomalikkus. Konfuutsiuse õpetus kaotas kohustusliku tähenduse 1911-1912, kui Hiinas toimus revolutsioon ja keisrivõim asendus vabariiklusega. See muutus siis lihtsalt hiinalikuks õpetuseks. 1949 algab uus epohh (ajajärk, ajastu) Hiina ajaloos. Lõpeb kodusõda kommunistide võiduga. Algab MAOISM-i aeg, kohustuslikuks saab maoism. Maoism hiinalik marksism. Maoismi ja marksismi erinevus: maoism- talurahvas oli revolutsiooni algatajaks, marksismis töölisrahvas. Marksismi õpetusega ei sobinud see, et konfuutsiose õpetuses oli ka inimeste kihistumine ette määratletud. Suhtumine konfuutsiuse õpetusse seisneb 100 lilleõie õpetusse Mao Zedong ütles LAS ÕITSEDA 100 LILLE, LAS OLLA 100 ERINEVAT VAADET aga täpsustab seda lauset ÕITSEDA VÕIVAD AINULT HÄSTI LÕHNAVAD LILLED. Lause esimene pool lubab pluralismi,
midagi rahvusriigi sarnast. Üsna patriootlik. Rahvuslased tegid oma pealinna Nanjingi. Võttes aluseks Sun Yatseni väite et hiinas ei saa demokraatliku riiki luua, Guomindang kehtestas põhimõtteliselt 1-partei süsteemi, millel olid kõik diktatuuri tunnused. Osaliselt süsteem üles ehitatud lääne eeskujul, osalt jälgis vana keisririigi traditsoone. Kui üldistada, siis Guomindangi ajal kiire tööstuse areng, palju uusi tehased, lääne eeskuju aga hiinalik patriootlikkus. Kogu tähelepanu linnadele. Said talupoegade toetase, ikka väga agraarge riik, talupoegi rohkem kui töölisi. Suur möödapanek, kui rääkida guomindangist neutraalselt. Kui oleks tahtnud võimu kehtima jätta, oleks pidanud tegelema võrdselt erinevate gruppidega. Tegelesid linnadega ja jätsid tähelepanuta maapiirkonnad. Talupojad vaesusid, migreerumine linnadesse. Chiang oli jälle üks nendest kes arvas et riik, see olen mina. Nanjingi perioodi lõpuks riik
annaabi.ee 
